Eesti poisid risti- rästi, alati neil läheb hästi!

Jarko Jaadla, 10. mai 2018

Tänu sellele ajakirjanumbrile saavad Palamuse alevikus kuulsaks kaks noort meest ja kui peatoimetajal veab, siis lõpuks kaevatud ka aiamaa ning kasvuhoone. Tänu sellele, et meie jõed ja järved on kalarikkad ning et sealt kalu välja meelitada, on ju tarvis vihmausse. Et neid kõige suuremaid öösel taskulambi valgel lihtsam otsida on, loevad peategelased ilmselt alles käesolevast ajakirjast.

On mai algus ja meriforelli parvede invasioon on tabanud Eestimaa rannikut, punast kala jagub rannas kõigile ja eriti vägev on, et antakse just neile, kes sügiseti kudevalvet korraldanud. Aasta 2018 on harukordne, galeriidesse ja portaalidesse on üles laetud päris mitmeid 4 kilo ringis kaaluvaid isendeid. Õnnestus endalgi üle mitme aja mere manu pääseda ja pidin tõdema sedasama – kala on tõesti olemas. Jõudsin mere äärde 15 minutit enne päikese loojumist ja restart-nupp minu peas käivitati juba viis minutit pärast tulekera horisondi taha vajumist. See oli kena võitlus, sest otsa trehvas 62sentimeetrine tugev kala. Kuid meriforelli püügist on neil külgedel kirjutatud juba võrdlemisi palju ja paari nädala pärast on see trall tõenäoliselt ka lõppenud. Aga alates 11. maist võib ka sisemaa spinningumees rahulikumalt hingata, sest havipüügi keeld on läbi ja nälg ajab purikat haarama kõike, mis vees vähegi liigutab. Kohe-kohe on algamas tuulehaugi ränne, mis minu arvates on üks ilusamaid aegu aastas. See, kui päike hommikul kell viis vaiksel veepeeglil sillerdab ning siniste luudega kalad meremadalikel veepinna oma kudemängust keema ajavad, on üks ütlemata võimas vaate- ja helipilt. Tuulehaugi saabumisega samal ajal algab ka esimeste ühepäevikute koorumine. See on teine fantastiline aeg meie kevades, kus loodus katab oma elukatele uhkeima peolaua, mida kalamehe silm eales võib näha.Ilm kisub ilusaks. Võtan nüüd drooni ja lähen teen järvedel karbiluuret, sest praegu on parim aeg nende kalade loendamiseks. Vesi pindmistes kihtides on soojem ning vesipõrsad ise peaks olema juba koondunud päikesevannideks veekogu soojematesse kohtadesse. Kuidas neid elukaid kinni püüda, sellest juba ajakirja järgmistel lehekülgedel.
NB! Lisaks juba olemasolevatele lõhejõgedele on tänu missioonitundega inimestele viimasesse faasi jõudnud Eesti võimsaima lõhejõe uuesti elule aitamine. See on kahtlemata parim kingitus meie enda riigile tema juubeliaasta puhul!
Hoidkem Eestit!

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?