Lapsed laagritesse, vanemad puhkama!

Helen Edasi on kirglik looduskooli perenaine ja loodusõppe juhendaja Silma looduskaitseala serval Läänemaal. Tema on üks neist vahvatest Eesti naistest, kes suviti lastele laagreid korraldab. Kuidas täpsemalt asi välja näeb, juba alljärgnevalt.

Parim motivaator.

Mis oleks üks tore ja kasulik kingitus lapsele suveks? Mina arvan, et selleks võiks olla üks hariv ja põnev nädal laagris. Pole oluline millises, sest laagritel on lastele peale konkreetse teema veel nii palju muudki pakkuda. Ehk on see ka põhjus, miks mina emana saadan oma lapse suvel kindlasti laagrisse. Olen oma lapsele väikesest peale üritanud asjade asemel kinkida võimalikult palju erinevaid emotsioone, sest emotsioonid on alati kõige paremad kingitused. Laagris osalemine õpetab talle tohutult palju mitmesuguseid vajalikke oskusi – kuidas ise saada hakkama, kuidas lahendada probleeme ja kuidas teha koostööd erinevate inimeste ja inimtüüpidega. Ta õpib, kuidas

mitmesugustes olukordades kohaneda ja ennast usaldada. Lisaks annavad erinevaid teemasid käsitlevad laagrid laiema silmaringi. Nii tekib oskus luua seoseid eri eluvaldkondade ja teemade vahel. Peale selle, küllap on lapse jaoks parim osa ühe suvelaagri juures uued ja huvitavad sõbrad – on, kellega kohtumist järgmisel suvel oodata.

Ootamatud teadaanded.

Aastaid tagasi teatas üks poiss kohe laagri alguses kõva häälega, et tema tahtis minna hoopis spordilaagrisse ja siin ta olla ei soovi. Et noh, ema saatis ja pole tema valik. Ometi tuleb ta nüüd juba neljandat suve just meile laagrisse.

Kui mõelda, mis vanuses võiks laps esimest korda suvelaagrisse minna, siis paljuski oleneb see lapsest. Tema valmisolekust olla eemal oma perest ja talle turvalisest keskkonnast. Oma suvelaagritele oleme vanuse alampiiriks seadnud kaheksanda eluaasta. Tundub, et just see on vanus, kus lastel on kõige lihtsam kohaneda. Oleme laagrisse võtnud ka seitsme- ja kuueaastaseid, aga siis peab vanem teadma ja tundma oma last nii hästi, veendumaks, et laps kohalolekut ka naudib. Ei laagrikorraldajad ega lapsevanemad soovi, et lapsele jääks laagrist halb kogemus.

Missugust laagrit valida?

Kuhu või millisesse laagrisse laps suveks saata, oleneb juba paljuski lapsest, tema huvist ja vanemate võimalustest. Laager on üks kallimaid õppevorme, sest ööpäev läbi peab olema keegi lastega ja lihtsalt nende valvamisest ei piisa. Laste aeg tuleb sisustada õpetlikult ja põnevalt. Kuid kes tahab ja otsib, leiab kindlasti palju erinevate teemade ja hinnaklassiga laagreid.

Silmal on huvitav ja ilus.

Silma Õpikoja looduskool on lastele suvelaagreid korraldanud juba kaheksa aastat. Eesootaval suvel alustame 9. laagrisuvega. Meie looduslaagrid toimuvad Silma looduskaitsealal, siin on loodusega sinasõpruse tegemiseks väga tore ümbrus. Asume kohas, kus on mitmekesine ja põnev loodus ning väga hõre inimasustus. Lapsi tuleb meie laagritesse tervest Eestist. Nii mõnegi lapsega kohtume juba viiendat või kuuendat suve ja see motiveerib meid igaks aastaks midagi uut ja huvitavat välja arendama. Alustasime kolmepäevaste laagritega, kuid juba teist suve keskendume pigem viiepäevastele laagritele. Kolmest päevast lihtsalt jäi lastele väheks. Jõuti leida uusi sõpru ja kohaneda, kui juba tuligi koju minna. Viis päeva on paras nii lastele kui meile, et neile uusi ja huvitavaid asju õpetada. Meie laagrites on kogenud ja sõbralikud juhendajad, kes jagavad lastele palju uusi loodusalaseid teadmisi. Tunnustame kõiki laagris osalenud lapsi vastava valdkonna erimärgiga. See innustab lapsi ka hiljem iseseisvalt loodust tundma õppida. Õpime, matkame, mängime ja puhkame.

Päeva alustame õppetegevusega, vahepeal mängime loodusega seotud mänge, kuid teeme ka muid värskeõhutegevusi. Väga kehva ilma korral on meil selleks loodud ja vastava inventariga sisustatud õppeklass. Pärastlõuna veedame matkamisega ja õhtu jälle mängimisega. Vahele vaatame mõne toreda loodusfilmi või käime pildistamas. Kõik need tegevused on seotud konkreetse laagri teemaga.

Kalalaagrid on populaarseimad.

Et laps saaks valida endale meelepärase ja teda huvitava laagri, on meil selleks suveks kolm teemat: kalad ja linnud, taimed ja putukad ning looduses ellujäämine ja maaelu. Viimased aitavad lapsel mõista ja luua seoseid looduses toimuva kohta. Et taimed ei saa ilma putukateta ja vastupidi. Samuti õpitakse nii mõistma looduses toimuvat koostööd. Üks kõige enam valitud ja lastele meeldinud teemasid on olnud kalad.

Need on laagrid, kus me käime ise parvega looduskooli lähedal merel ja kontrollime kadiskasid. Ehk et lapsed ise püüavad kala. See põnevus, et kas ja mis meid ees ootab, on nende jaoks juba elamus omaette. Kui kalad on kaldale toodud, saab minna teise põneva osa juurde – kalade uurimine. Alustame kalade määramisega, mõõdame ja kaalume neid. Lastel on juures tööleht, mida nad samal ajal täidavad. Lehe alguses on kohe ka küsimus, kas tegu on emase või isase kalaga. See küsimus ise ajab neid tihti segadusse ja tekitab küsimuse: kust ma tean? Ega enne ei teagi, kui kala katki lõikame. Siis ununeb neil kõik eelnev – kellel halb kalalõhn, kellel seni veidike hirmutav ja võõras kala ise. Siis enam ei tehta nägusid ega hääli, väljendamaks, kui ebameeldiv see kõik on. Vaid hoopis uuritakse, suu lahti, milline see kala seest on, milline näeb välja kala neer või süda ja kas kala on emane või isane.

See on see hetk, kui tunned juhendajana siirast rõõmu laste pärast, kes kogevad midagi uut. See uus ja huvitav paneb neil silmad särama ja küsima aina rohkem küsimusi, et saada veel targemaks.

Päris matk, telkide ja lõkkega!

Kõikides laagrites käime ka lastega ühel pikemal matkal. Kohe sellisel, kuhu jääme ka ööseks. Selleks, et laagripaika jõuda, peavad lapsed matkama viis kilomeetrit koos oma seljakoti ja magamiskotiga. Nii mõnelegi lapsele, kes igapäevaselt pole harjunud liikuma või liigub pigem vähe, on see matk juba ise uudne kogemus. Seal sätime püsti telgid, teeme üles lõkke ja uurime ümbrust. Igas laagris juhtub olema lapsi, kes pole telgis maganud ega seda ka kunagi püstitanud. Laste koostööd ja ühist toimetamist, tihti ka pusimist on tore jälgida ja vajadusel juhendada. Telk peab saama püsti nii, et peaks vihma ja kaela ei vajuks. Ja loomulikult maitseb lõkkel valmistatud supp hoopis paremini kui muidu. Väsinud ja ennast ületanud, kuid õnnelikud lapsed on üks toredamaid vaatepilte üldse.

Levinumad taluloomad.

Loomad ja lapsed kuuluvad vägagi kokku. Kahjuks pole kõigil võimalik loomi pidada, siin aga saab neid vaadata, silitada ja nendega toimetada. Eriti tore on jälgida, kuidas lapsed loomadega ühise keele ja tempo leiavad. Kuidas nendes tekib huvi, kes keegi on, milleks vajalik, mida sööb jne. Meil on siin olemas tavalised talupidamise loomad – kitsed, lambad, kanad ja veised. Mõni laps pole enne meile tulekut päris kanu näinudki ega oska teha vahet kanadel ja kukkedel. Kõikide nende loomadega saavad laagris osalejad vabal ajal ja soovi korral päris ise toimetada.

Mida võidab lapsevanem?

Arvan, et mina vanemana tunnen rõõmu, kui mu laps teab, et peale võilille on veel palju erinevaid taimi ja milleks on vajalikud putukad või mis on kalade sees ja kuidas püstitada telki. Veel tunnen rõõmu sellest, et lapsed veedavad selle nädala väljas, värskes õhus, mängides ja liikudes. Ei mingeid nutiseadmeid! Kogudes ja ammutades positiivseid emotsioone loodusest ja uutest sõpradest. Kas saaks olla veel paremat kinki suveks oma lapsele? Saatke oma mudilased suveks kindlasti laagrisse! Pole oluline, millisesse – uusi ja huvitavaid emotsioone leiab igast Eesti nurgast. Teil vanemana jääb hiljem üle tunda vaid rõõmu ja kuulata vahvaid lugusid, mida ehk isegi pole kunagi läbi teinud!