Soovitusi väiksema päramootori hooajaliseks hoolduseks

Marko Tammjärv, 8. märts 2018

Kui päramootori hooldus enne talvekorterisse jätmist tegemata jäi, siis nüüd on küll just õige aeg. Nii jõuab pilli veel esimeseks vabaveestardiks valmis. Lisaks tasub arvestada, et hooldusel avastatud veaga võib kaasneda vajadus tellida varuosi ja need ei pruugi kohe käepärast olla. Allpool tulebki juttu väiksemate (2,5–25 HP) päramootorite hooajalisest hooldusest.

Põhiosad, millele tähelepanu pöörata. Üldiselt hooajaliselt kontrollitavad ja soovituslikult vahetatavad osad maksavad suhteliselt vähe ega tohiks eelarvesse auku tekitada, samas aitavad mootorit pikemalt nautida. Esimeste asjadena kaane all tuleks üle vaadata mootoriõli, õlifilter, süüteküünlad ja kütusefilter.

Aga mis neist niisama ikka vaadata! Vaheta need kõik!

Õli ja õlifiltrit (viimase olemasolul) tuleks vahetada igal aastal. Õli väljavalamisel tuleb ka mootorist välja sade ja halvemal juhul vesi. Kui sealt juba vett tuleb, võib viga olla tõsisem. Õlikogus ei ole suur ja vahetamine on lihtne. Õlikorkide asukohad leiab kenasti mootoriga kaasas olnud manuaalist või Internetist. Enam levinud õli väikestele neljataktilistele mootoritele on tähisega 10W-30. Puhtamaks tööde teostamiseks kasutan mina järgmist nippi: kleebin õli-väljalaskeava alla teibiga kiletüki. Kinnitan selle nii, et tekiks väike kolmnurkne renn või lehter, mis suunab õli mingisse anumasse. Õli väljavalgumisel ei voola nii jäägid mööda mootori pinda laiali, vaid ilust mööda kilerenni anumasse. Loomulikult on õlivahetusel vaja vahetada ka õlifilter mootoritel, millel see olemas on. Kindlasti ei tohi õlikogusega üle pingutada. Korrektset õlitaset saab jälgida kas õlivarda või õlitasemenäidiku järgi. Kui õlitase õlivardal jääb õige vahemiku ülemise otsa kolmveerandi kanti, on hea küll. Ei pea päris max-kriipsuni valama.

Kütusefiltri seisukord on üldiselt visuaalselt tuvastatav. Üldiselt soovitaksin selle asendada uuega. Vaata ka kütusepaaki – ehk vajab seegi puhastamist! Uue filtri paigaldamisel tuleb jälgida voolusuunda, mis on tavaliselt filtril noolega näidatud. Osadel mootoritel saab vahetada filtri korpuses filtri­elementi eraldi. Vahetamise vajadus selgub samuti nagu tavalise filtri puhul. Tähelepanu tasuks pöörata ka kütusevoolikutele ja nende kinnitusklambritele. Ehk leidub mõni leke, mis vajab kõrvaldamist?

Kui kapotialune korras, tuleks kindlasti üle vaadata jala alumine osa.

Kuna jala reduktori kontrollimisel on vaja üle vaadata ka veepump ja impeller või tiivik, siis mina võtan jala lahti ning teen kõik alumise osaga seotud tööd laual, kruustangide vahel. Keeran jala alumise uime kahe pehme puuklotsi abil kruustangide vahele kinni, nii saab rahulikult õli välja lasta ning impellerit kontrollida või vahetada mugaval kõrgusel. Kuna väiksemate mootorite impelleri hinnad jäävad keskeltläbi hinnaklassi 8–20 eurot, siis vahetan selle alati ära. Pärast mootorit remontida on palju kallim. Jala alumine osa on tavaliselt kinnitatud 4-5 poldiga kavitatsiooniplaadist

natuke kõrgemalt. Nende poltide kinnitamisel kasutatakse keermeliimi. Ärge unustage vabastamast ka käiguhooba ühendav varras, muidu ei saa jalga kätte. Tavaliselt on see kinnitatud number 10 võtmega keeratava jätkumutriga, mis on fikseeritud kontramutriga. Enamasti piisab alumise varda küljes oleva kontramutri lahtikeeramisest (siis keerate jätkumutrit ülespoole nii kaua, kuni alumine varras vabaneb), kuid on mootoreid, millel tuleb alumiselt vardalt maha keerata ka kontramutter. Muidu ei mahu käiguhoob läbi juhtava välja.

Mootori hoolduseks vajalikud tarvikud. Ülevalt alla: kütuse filtrid, õlifilter, erinevad määrded, mootoriõli. Fotod: Marko Tammjärv, Kalale

Kui haamer, siis kummist.

Kui poldid ja mutrid vabastatud, siis vahest võib reduktori eemaldamine nõuda kerget kummihaamri abi, kuna fikseerimise tiftid on kinni korrodeerunud. Kui aga jala alumine osa on saadud liikuma, siis tuleb see lihtsalt allapoole sikutades eemaldada. Järgmiseks kleebin ma ka jala alumise õlikorgi alla kile, et vähendada lagastamist. Seejärel eemaldan alumise õlikorgi ning alles siis ülemise tasemekorgi. Selliselt tegutsedes lahmab esimese hooga vähem õli välja alumisest avast. Nii kaua kuni reduktorist õli välja voolab, saab tegutseda veepumba kallal. Sellest aga natuke hiljem. Ajame praegu selle jalaõli asja lõpuni, et ei tekiks segadust. Vahepeal asendame õlikorkide tihendid uutega, et see ei ununeks.

Kui õli on välja voolanud, tasuks kontrollida ka simmerlingide seiskorda. Sõukruvi taga ja veepumba all. Lisaks ka O-rõngas või simmerling käiguhoova varda tihendamiseks. Seda saab teha, keerates ülemise õlikorgi tagasi ja survestades reduktorit alumise korgiava kaudu (NB! Surve ei tohi olla liiga suur, umbes 1 bar peaks piisama), siis kuulata ja vaadata, kas kuskilt võlli juurest susiseb, mullitab või ajab õli välja. Kui juba algselt õli väljalaskmisel tuleb jalast emulsiooni ehk piimjat õlisegu, on see märk, et simmerid ei pea ning vesi satub reduktorisse. Kui kõik korras, tuleks õlitaseme kork uuesti maha keerata ja jätkata uue õli lisamisega, kui aga mitte, siis tuleb ette võtta ka simmerite vahetus. Reduktori õli lisa kindlasti alumise väljalaskeava kaudu. Reduktori täitmine ülemise ava kaudu tavaliselt ei õnnestu!

Täidame jala alumise ava kaudu, kasutades kas spetsiaalset pumpa või pressides otse õlituubist. Õli tuleb lisada seni, kuni ülemise taseme avast seda välja tulema hakkab. Sulge kõigepealt ülemine kork. Seejärel eemaldage pump või õlituub ja sulgege ava sõrmega, nii kauaks, kuni leiate uue tihendiga korgi. Üritage kork võimalikult kiirelt tagasi keerata. Esimestel õlivahetustel on kindel väike õli mahavoolamine. Seepärast tasub asetada alumise osa alla mingi papp, anum või lapp. Kui alumine kork on paigas ja üle pingutatud ning kui tundus, et enne korgi paikasaamist liiga palju õli välja voolas, võib ülemise tasemeava kaudu natuke peale valada.

MOOTORI OSAD JA HOOLDUSEKS VAJALIKUD TARVIKUD. Ülevalt alla: veepumbatiivik ehk impeller, veepump, tihendid, mootori jalg, käiguhoovastiku ühendus.

Veepump ja sellega seonduv.

Veepumba hooldamisel puhastan ma kõigepealt võlli – nii on lihtsam tiivik kätte saada. Veepump on tavaliselt kinnitatud nelja poldiga. Kasutatud on keermeliimi. Kui poldid on eemaldatud, saab maha võtta pumbakorpuse. Visuaalselt tasub üle vaadata pumba korpuses olev roostevaba kopsik ning selle servas olev O-rõngas. Vajadusel puhastada või vahetada. Enne impelleri vahetust on mõistlik jätta meelde, millises suunas selle labad on pöörelnud, et uus kohe õigesti sisse panna. Tiivik istub võllil tihvti või kiiluga. Vahest tahab see tiiviku eemaldamisel kaduda. Tiiviku saab kätte seda mööda võlli üles sikutades. Vaadake üle ning vajadusel puhastage tiiviku roostevaba alusplaat ja muud osad.

Kui kõik need tööd on tehtud, võib paigaldada uue tiiviku. Selleks suruge ta aeglaselt mööda võlli alla oma kohale ja jälgige tifti või kiilu istumist tiiviku pesasse. Vajadusel võib tiivikut ja muid osi vedela seebiga libestada, et paigaldamine oleks lihtsam. Pumba korpuse paigaldamisel võiks seda tiivikule peale keerata nii, et labad jääksid enne meeldejäetud suunas. Pumba korpuse poltidele tuleks kanda tilk-paar soft- või medium-tugevusega keermeliimi. Polte ei tasu liigselt pingutada.

Nüüd kui tiivik ja jalaõli on vahetatud, tuleks reduktor tagasi paigaldada. Reduktorit tagasi asetades jälgi, et võll läheks õigesse avasse (kui vaja, keera võlli propellerist, et võlli ülemise otsa ja mootori nuudid ühtiksid) ning veepumba toru satuks oma kohale, et vesi pääseks kuhu vaja ja saaks mootorit jahutada. Üldiselt jõuga suruda pole mõtet. Kui kõik asjad paigas, siis jooksevad osad omavahel nagu iseenesest kokku. Poltidel tuleb kasutada keermeliimi.

Käiguhoovastik.

Ära unusta ühendada ka käiguhoovastik. Kui pidid kontramutri eemaldama, siis nüüd oleks hea hetk see tagasi panna. Pane mõlemad hoovad kas vabakäiguasendisse või ülemisse asendisse ning ühenda need pika ühendusmutriga. Enne täielikku kinnikeeramist kindlasti kontrolli, et vabakäigul propellerivõlli keerates käiks see vabalt ringi ning käike sisestades jääksid need ilusti sisse, mitte ei käiks plõksuga üle. Kui käigud fikseeruvad kenasti ning vabakäigul pole takistusi, võib käiguhoovastiku ühendusmutri kontramutriga fikseerida.

Nüüd jääb üle vaid mootorit testida.

Selleks saab kasutada kas veega täidetud tünni või spetsiaalseid nn kõrvaklappe. Kui mootori jahutuse kontrollaugust kenasti veenire pritsib, on kõik õigesti ning jahutuskanalid pole ummistunud ja tiivik teeb oma tööd. Pärast mootori töö kontrollimist lase tal natuke seista ja kontrolli veel kord mootori õlitaset. Vajadusel vala peale. Palju varuosi ning propellereid on võrdlemisi soodsa hinnaga leitavad veebilehelt paadiosad.ee. Kui aga kõike seda ise teha ei viitsi või pole isu käsi määrida, võib mootori alati viia mõnda töökotta.

.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?