Sõjakas säga

ANU METSAR, 8. märts 2018

Anu Metsar räägib toreda loo Võrtsjärve kaldal asuvast Eesti Maa­ülikooli õppekeskusest, mis tuntud Järve­muuseumina – nüüd uue nimega AKVA:RIUM-ist.

Kalad kui isiksused.

Kalad meie akvaariumites pole mitte ainult elusorganismid, vaid igaüks ka oma iseloomu ja käitumisega. Eks sõltub see ka liigilisest kuuluvusest ning kindlasti on röövkalad agressiivsemad oma saagist. Ning mida kauem mõni kala meie juures „töötanud“ on, seda rohkem on ka temast lugusid rääkida.

Säga on Eestis looduskaitse all olev kalaliik ja seda rõõmsamad olime, kui umbes üheksa aastat tagasi AKVA:RIUMi külastama tulnud lõbus lätlaste seltskond meile kingituseks kotitäie neid kalu tõi. Muidugi elusaid sägasid ja otse kasvandusest, nii 40 sentimeetrit pikad, kokku 5-6 kala. Meie vastsed töötajad olid kilekotireisi hästi vastu pidanud ning eraldasime neile töö- ja eluruumideks maja ees asuva välibasseini.

Suve jooksul aga miski kalu mõjutas – kas olid need siis röövkalade omavahelised teravad suhted või mõni haigus – sügiseks oli neist järel vaid üksainus. Meie olukorda see küll kergendas, sest vanas „ülerahvastatud“ akvaariumimajas oli sellele ühelegi talvekorteri leidmine paras nuputamine – kellega teda kokku panna? Välibassein tuli ju talveks veest tühjendada.

Noh, sokutasime ta siis lõpuks ühe haugi juurde. Kalad olid umbes ühepikkused, akvaariumis ruumi jätkus. Aga haugile see asi teps mitte ei meeldinud. Ah et tuuakse tema valdustesse mingi säga! Ja veel lätlane! See on ju ennekuulmatu! Ja ta ründas sissetungijat. Haug ründab teist kala, sõites talle oma pardinokka meenutava ninamikuga külje pealt sisse. Nii võib ta teist väga tugevalt vigastada. Aga ega säga olnud ka mingi papist poiss! Ta andis vastu! Säga ründas haugi avatud suuga, rabades teisel kehast. Kui haugil on suus päris suured teravad hambad, mis aitavad saaki kinni hoida ja võivad korraliku vigastuse tekitada, siis säga hambad on üsna väikesed, kidajad, mitmetes ridades, nagu ohtlik ja terav takjapael kala laia suud ääristamas. Aga need hambad töötasid hästi, sest tõmbasid haugi kehalt maha hulga soomuseid. Ja korraga oli vees sillerdav pilv, haugisoomuste pilv. Esimene raund lõppes säga kasuks.

Haugil lühike mälu?

Nüüd selgus, et haugil ongi lühike mälu. Ta ründas uuesti! Ja sai uuesti tappa! Ja ilmselt oli toimunud lööma veel mitmel korral, sest ühel päeval panime tähele, et haugi kehal on ikka liiga hõredalt soomuseid. Soomuste arv on kaladel liigispetsiifiline, need on tal seljas sünnist saati ja neid juurde ei tule. Küll kasvab kaotatud soomuste asemele tavapäraselt uus, teistsuguse struktuuriga soomuskate, mille järgi kala vanust määrata ei anna. Nii lootsime ka meie soomuskatte taastumisele ja paigutasime „kaotaja“ teise akvaariumi oma haavu lakkuma (tegelikult kalad seda teha ei saa). Sealt põgenes ta küll järgmisel kevadel ära, aga see on juba üks teine lugu.

Säga, see lätlane, elab meil siiani, on minu kauaaegseim kolleeg ja rõõmustab AKVA:RIUMi külastajaid.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?