Pärnu jõgi Sindi paisu langemise eelõhtul

Järgneva loo on kirja pannud kodumaa suurimaid patrioote, pikka aega Pärnu jõe eest võidelnud, noore ja väsimatu hingega vanahärra Hans Soll – kodanike algatusrühma „Sindi pais“ üks eestvedajaid.

Pärnumaa uhkus. Pärnumaad ei oskaks ette kujutadagi ilma jõgedeta. “Juba kilomeetrite kauguselt kostab aerupuu kägin märjas pesas. Mitu tundi kuuldub mõõtmatult veeväljalt hõikeid, siis ilmub nähtavale parv: sarviline, majesteetlik, rahulik, võimas, ürgne. Kärestikul sõitev parv loob vaatepildi, mis meelitab inimesi kokku nii kaugelt kui aerude laul kostab. Kaldalt parvele ja vastu visatakse nalju, hõisatakse. Õhtuvidevikus süüdatakse parvel suitsevad ja säravad tohutuled. Öö saabudes aga võetakse parvemehi kõikjal vastu küdeva ahjuga, sooja õhtusöögi, õlle ja värskete õlgedega.”