Mis muutus seadusandluses ja mida uut toob 2018. aasta harrastuskalamehele?

Indrek Ambos, 17. jaanuar 2018

Kõige olulisema muudatusena harrastuskalastajale sätestatakse ahvenapüügil õngpüünistega kaaluline piirang ühele isikule ühes ööpäevas – püüda on lubatud kuni 15 kg ahvenat.

Piirangu esialgne vajadus tuleneb sellest, et pisutki ohjeldada talvel neid ahvena jää pealt püüdjaid, kes on tänini seda kala püüdnud võimalikult suurtes kogustes ning hiljem raha eest realiseerinud. Samas on piirang vajalik ka selle tõttu, et limiidid harrastuskalastajatele on reguleerimata, kui lõhe ja meriforell välja arvata. Ahvenapüügi koguse limiit seatakse eelnõu kohaselt ainult õngpüünistega püüdjatele. Nakkevõrkudega kalapüügil kehtestatakse eelnõu kohaselt sarnaselt eelnevate aastatega püügivahendi piirarv. Otstarbekas on kehtestada kala koguse piirang õngpüünistega püügil, kuna õngpüüniste piirarvu kehtestamine vähendaks oluliselt harrastuskalastajate võimalusi harrastuskalapüügiga tegeleda. Nakkevõrguga püügil ei ole võimalik ennustada, kui suur on püütava kala saak, seetõttu ei saa nakkevõrgu püügile seada kala koguselist piirangut. Kuid nakkevõrguga püüki piirab püügivahendi piirarv. Õngpüünistega püügil ei ole püügivahendite piirarvu kehtestatud, kui Silma looduskaitseala ja Matsalu rahvuspark välja arvata. Päevalimiitide seadmist harrastuslikul kalapüügil, välja arvatud kalapüügil nakkevõrkudega, toetavad ka teadlased, kes on seda oma uuringutes kajastanud. Samuti ei tohiks harrastuslik kalapüük olla midagi muud kui hobi ja mõnus ajaveetmine. Piiranguga kehtestatud kogus iseenesest ei ole väga väike, seega ei tohiks see seaduskuulekaid kalastajaid mõjutada.

Võrreldes 2017. aastaga on muudetud Läänemaa ja Pärnumaa nakkevõrguga püügi võimalusi. Muudatus on tingitud sellest, et haldusreformi käigus suureneb Pärnumaa Läänemaa arvelt ligi 600 km² võrra, mistõttu on loogiline, et ka osa Läänemaa püügivõimalustest läheb üle Pärnumaale. Selle tõttu on lisatud 25% Läänemaa nakkevõrgu kalastuskaartidest Pärnumaale.

Maakonna piir on muutunud mere osas ka Lääne-Virumaal, kuid sinna ei ole muudetava ala väiksuse tõttu püügivõimaluste ümberjagamist tehtud. Ülejäänud osas muudatusi ei ole ning jätkatakse, nagu ka 2017. aastal, nädalaste nakkevõrgulubade süsteemiga, et leevendada pidevat nakkevõrgulubade nõudlust.

Esmakordselt on Võrtsjärvele sarnaselt Läänemere püügivõimalustega kehtestatud nädalased kalastus­kaardid kalapüügiks nakkevõrkudega. Kalastuskaardid on jaotatud samuti sarnaselt Läänemere võimalustega – 25% kõikidest nakkevõrgu kalastus­kaartidest on nädalased ning 75% kuuajalised. Võimalus loodi eeskätt selleks, et leevendada Võrtsjärvele antud nakkevõrgulubade nappust.

KADISKA. Kadiskapüük on Eestis veel vähe- populaarne. Jarko Jaadla

Võrreldes käesoleva aastaga on 2018. aastal Silma looduskaitsealal lisaks spinningule, käsiõngele, lihtkäsiõngele, lendõngele ja sikutile lubatud kala püüda ka põhjaõngega.

Selleks, et rohkem propageerida kadiskat, on pikendatud alates 2018. aastast kadiskaga püügiks antava kalastuskaardi kehtivusaega – senise 24 tunni asemel on selleks 48 tundi. Tasu kalastuskaardi eest jääb samaks.

Jõevähi püügi osas jäävad püügivõimalused 2018. aastal suures osas samale tasemele, nagu need olid 2017. aastal, sest uuringud on näidanud, et lubatud püügitingimusi arvestav vähipüük vähipopulatsioone ei kahjusta. Jõevähi püük on 2018. aastal lubatud kõikides Eesti maakondades, välja arvatud Hiiumaal, kus 2017. aasta madala veetaseme tõttu ei ole jõevähivaru heas seisus.

OGAPÕSKNE VÄHK. Uus võõrliik. Wikipedia

Lisaks Hiiumaa püügipiirangule on keelualuste veekogude nimistusse lisandunud Kuke peakraav Saaremaal, kuna katsepüükide tulemused viitavad asjaolule, et veekogus võib esineda võõrliiki. Püügikeeld ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna seal on vähiveekogusid arvukalt.

Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügi keeld Pärnu jões, seda keeldu 2018. aasta jooksul veelgi laiendatakse. 2017. aasta katsepüükide käigus on Pärnu jõest ja selle lisajõgedest saadud lisaks signaalvähkidele ka ogapõskset vähki, mistõttu on 2018. aastal jõevähi püük Pärnu jõestikus Pärnu maakonna piires keelatud.

SIGNAALVÄHK. Võõrliik. Wikipedia

Uue kitsendusena on lisandunud jõevähi püügi keeld Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja selle lisajõgedes. Keeld kehtib kõikides nendes maakondades, kus nimetatud jõed paiknevad. 2017. aasta katsepüükide käigus tuvastati neis jõgedes vähikatku olemasolu.

Suure püügisurve hajutamiseks antakse kalastuskaarte Saaremaale ühele isikule üheks ööpäevaks, nagu see oli ka 2017. aastal. Seega on 2018. aastal Saaremaal ühel isikul võimalik soetada kalastuskaart üheks püügiööks maksimaalselt viie vähipüügivahendiga. Teistes maakondades antakse kalastuskaarte ühele isikule kuni kolmeks ööpäevaks, nagu see oli ka 2017. aastal.

Jõevähivarude kaitseks piiratakse püügiaega nagu eelnevatelgi aastatel, lubades vähki püüda vaid augustikuus.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?