Miks kudenud lõhed surevad?

Tuntud kalateadlane ja lõheuurija Martin Kesler selgitab põhjuseid, miks ka meie kalamehed aina enam jõgede äärest pärast kudeaega surnud kalu leiavad.

Enamik maailmas elavaid lõheliike on semelpaarsed, s.t koevad elus vaid ühe korra ning pärast kudemist eranditult kõik isendid hukkuvad. Eestis elutsev lõhe (Salmo salar) on selles osas lausa erand (iteropaarne) – väike osa isendeid jääb pärast kudemist ellu. Need isendid võivad aasta-paari pärast, kui nad on meres toitumas käinud, uuesti jõkke kudema rännata. Sellised isendid on kudekarja seas siiski selges vähemuses. Näiteks Pirita jõkke kudema rändavate lõhede mõõtmeid analüüsides võib öelda, et selliste isendite osakaal on igal juhul alla 20% ning ülejäänud kalad on esmakudejad. Kuderändele asuvad lõhed lõpetavad söömise ning rändel ja kudemisel peavad nad hakkama saama ainult merest kogutud energiavarudega.