Päikese ja palavaga angerjale!

Martti Kalamees, 25. juuli 2018

Kunagi www.kalale.ee galeriid sirvides jäi silma üks kalamees, Martti Kalamees. Nimelt oli tal õnnestunud taaselustada Kalale peatoimetaja ammune mälestus, milles isaga Oiult Võrtsjärvele suundusime ja Leie vare pealt ahvenat otsima hakates hoopis keskpäevasele angerjavõtule trehvasime.

Angerjaid asustatakse Võrtsjärve igal aastal, seega kindlasti tasub proovida. Fotod: Erakogu, Kalale

Angerjat asustatakse ka Vooremaa väikejärvedesse.

Lapsepõlv.

Mulle meenub üks ilus päikeseline päev lapsepõlvest, kui isaga sai Võrtsjärvele kalale mindud. Isa viis mind tihti kalale, aga see käik on eriti hästi meelde jäänud. Nimelt tabasin ma lihtkäsiõngega silma järgi kilose angerja. Kuna sel ajal ei olnud sõlmed veel piisavalt selgeks õpitud, libiseski nöör konksust lahti ja angerjas pääses vabadusse. Sellegipoolest on aastaid hiljem mõnus meenutada auväärt kalaga silmitsi seismist ja tugevat võitlust. Edaspidi olen tabanud angerjaid vaid öötundidel suurematest jõgedest.

Aastaid hiljem.

30 aastat pärast seda eredat mälestust helises aga ühtäkki telefon, kõne tegijaks mu hea sõber ja entusiastlik kalamees Imre Vähi. Ta oli parasjagu Võrtsul ja kurtis, et angerjas segab latikavõttu. Kõne lõppedes vaatasin taevasse – lauspäike ja kell näitas 12.30. Mõtlesin, et ju tal vedas ja oli sattunud angerja rände peale. Kui hiljem hakkasid kõned samasuguste sõnumitega korduma, tekkis mul teema vastu sügavam huvi ja pidasin ka ise plaani päevast angerjapüüki proovida. Esimene püük andis häid tulemusi ja otsustasin asja põhjalikumalt käsile võtta.

Koht.

Koha otsingutel tuleb varuda aega ja kannatust. Angerjas liigub Võrtsjärves pea kõikjal. Seda maitsvat kala leidub nii liivastel kui ka mudastel lõikudel, kuid on alasid, kus teda on tihedamalt. Tasub otsida järsemaid langusi ja lohke põhjareljeefil. Ka kivivared on kohad, kus püük võib anda häid tulemusi.

Aeg.

Angerjas on soojal ajal aktiivne toituja. Püügiaeg kestab maist augustini. Tulemuslikumad püügid

jäävad juulisse ja augusti, oleneb aastast. Kõige aktiivsem on angerjas siis, kui väljas on lämbe ja kuum. Parim võtt on äikese-eelsel ja -järgsel ajal. Siis on kala lausa pöörane! Püügid on andnud häid tulemusi ka päikeselise ilmaga, kui taevas on rünkpilved ja õhutemperatuur jääb vahemikku 23–25 kraadi. Kehvemaid võtte saab kogeda siis, kui temperatuur on püsinud pikemat aega alla 23 kraadi. Ka pikalt kestnud kõrgrõhkkond, pilvitu taevas ja tuulevaikus ei anna häid tulemusi. Kala on siis passiivne, istub põhjamudas ega toitu. Ajaga olen pööranud tähelepanu tuulesuunale ja kuufaasile. Tinglikult võib mainida, et lääne-loode tuule ja sirpkuu ajal toitub angerjas aktiivsemalt, kuid olen tabanud ussi ka põhja-kirde tuulega ja täiskuu ajal. Seega konkreetset reeglit ei ole. Kui päike loojub, tasub õnged kokku panna. Öisel ajal on võtt oluliselt kehvem kui päeval.


Edukas püügiretk. Päev Võrtsjärvel.

Püügitehnika.

Püügitehnika on väga lihtne. Kasutan püügiks tavalisi põhjaõngesid ja söödaks ööusse. Olen proovinud ka maimu või kalatükke, kuid need ei ole andnud nii häid tulemusi kui suuremat sorti ööuss. Rakendust meisterdades alustan tina sidumisest pealiinile. Kuna Võrtsjärves pole voolu, kasutan 50–80grammiseid tinasid. Tinast allapoole jätan rippuma lipsu. Lipsuna kasutan põhiliselt 0,25-0,3 mm jämedust fluorocarbon’it. Lipsu pikkuseks on soovitatav jätta 60–70 cm. Tinast

allapoole seotud lips jääb vees n-ö vabalt tilpnema ega ole ohtu, et rakendus vette viskamisel pealiini külge põimuks. Samas saab kala pealiinist eemal asetsevat sööta paremini neelida. Ühel põhjaõngel kasutan alati ühte konksu. Seda on mugavam käsitseda ja see ei lähe sassi. Ka püügitulemus on sama või paremgi, kui mitme konksuga rakendusel – kui kala on all, võtab ta ka selle ühe konksu ära. Konksu suuruseks valin nr 2-3. Kui oled kord juba angerja võtule saanud, ei ole soovitatav kohe haakida, vaid lasta kalal paarkümmend sekundit sööta neelata. Vastasel juhul võib haakimisel kalast kergesti ilma jääda.

Lõpetuseks.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et päevasel ajal on ussi tabamise võimalus Võrtsjärvest täiesti olemas, kui on leitud piirkonnad, kus teda sagedamalt liigub. Alad võivad olla väga väikesed. Üldiselt kehtib reegel – koht, kus oled angerjat kord juba tabanud, annab suure tõenäosusega häid tulemusi ka edaspidi. Seega tasub ala endale meelde jätta või see kaardistada.

Tuult tinadesse!

Nii see käib. Õng sisse, angerjas välja.
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?