Ülihead uudised Pärnu jõe vesikonnast!

Külli Tammur, Keskkonnaagentuuri projektijuht, 10. mai 2018

Järgnevat teksti läbi lugedes läks peatoimetaja meel tõeliselt rõõmsaks, sest Eesti looduse ajaloos on toimumas midagi väga väga tähtsat ja suurt! Külli Tammur annab ülevaate projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ hetkeseisust.

Keskkonnaagentuur viib alates 2015. aasta märtsist ellu projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“, mille eesmärgiks on kaitstavate elupaikade taastamine Pärnu jões ja selle lisajõgedes. Tegevuse käigus toimub kaitstavate elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide elupaikade taastamine, sealhulgas kaitstavatele kalaliikidele läbipääsu tagamine ning kaladele koelmute taastamine ja rajamine. Projekti eelarve on 15 000 000 eurot, millest 85% tuleb
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Projekti raames avatakse kaladele kümmekond paisu, kuid üheks olulisemaks tegevuseks on Sindi paisu avamine ning selle asemele looduslähedase kärestiku rajamine. Sindi pais asub Pärnu jõel jõesuudmest 14 km kaugusel ja on piltlikult öeldes pudelikael, millele on veel kork ka ette löödud. 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest jääb kaladele kättesaamatuks ehk 270 jõge ja oja, kogupikkusega 3316 km, ei ole kaladele „kättesaadav“.

Üle kahe aasta tegeles projekti elluviija, Keskkonnaagentuur ettevalmistustega ning hangiti kõikvõimalikke kooskõlastusi – uuringuid, analüüse, lube. Lisaks projekteerimine ning keskkonnamõjude hindamine. Valminud on ehitusprojekt ning 7,5 miljoni eurose maksumusega riigihange ootab 2. maiks pakkumisi. Nii mahuka hanke hindamine võtab aega ligikaudu kuu ning seejärel tuleb ära oodata ka seadusest tulenevate vaidlustustähtaegade möödumine. Kui vaidlusi ei tule, lammutatakse Sindi pais 2018. aasta madalveeperioodil, kärestiku rajamiseks ja kaasnevate tööde jaoks kulub veel teinegi madalveeperiood ning lisaks rajatakse kolmandal ehitusaastal Sindi paisust allavoolu, rahva suus Härjaauguna tuntud paika kudealasid.

JÄNDJA PAIS sügisel 2017. Fotod: Keskkonnaministeerium

Vaidlused riigihanke üle on kahjuks etteennustamatu ajakuluga – kohtuvaidlused on kestnud isegi poolteist aastat ja kauem. Hindamine tuleb läbi viia ülima põhjalikkusega kogu pakkujate poolt esitatavat infot üle kontrollides. Ühtlasi tuleb loota, et lihtsalt vaidlemise pärast vaidlema ei hakata – mängus on suured summad ning huvi lepingut saada samuti.

Sindi paisu lammutamise järel on kaladele vaba 65 km jõge, seejärel tuleb ette Jändja pais, mis leiab kindlasti sel suvel lahenduse. Ehitusleping on sõlmitud juba möödunud sügisel ning ehitajad piltlikult öeldes ootavad kaldal madalveeperioodi, et töödega pihta hakata. Jändja paisu näol on tegu muinsuskaitse all oleva objektiga, seega kulub osa tööaega ka mälestiste konserveerimisele ja säilitamisele, kuid sügiseks valmib nii muinsuskaitseinimesi, kalasõpru kui eelkõige kalu endid rõõmustav lahendus.

Jändja paisuga samal ajal tehakse korda ka Vihtra paisu varemed, mis suurema veehulga korral on tublimatele kaladele ületatavad ka täna, kuid vajavad väiksemas mahus töid, et olla aastaringselt kõikidele liikidele ületatav.

Projekti raames lahendatakse ühtekokku kümmekonna paisu probleem, Sindi neist kahtlemata suurima mõjuga.

VIHTRA PAISU JÄÄNUSED sügisel 2017.
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?