Väike ja vaikne Mustvee jõgi

Jõgevamaal asub kena vaikne jõekene, Mustvee jõgi, tuntakse ka Mustjõena, Võtikvere jõena, Luige jõena, Lissiojana. Alguse saab jõgi Tuimõisa külast 7,5 km kirde poolt ja suubub Mustvee linnas Peipsi järve. See kena jõekene pakub huvitavat kalapüügielamust aprilli lõpust kuni mai keskpaigani välja. Esimese kalana, kes jõkke juba aprilli keskpaigast võib kudepaika otsima tulla, on teib (Leuciscus leuciscus), rahvasuus tuntud kui häslik.

Teib on parve hoiduv vooluveekala, karpkalalastest üks paremaid ujujaid. Peipsis sööb ta varakevadel tindi koetud marja. Mustvee jões teib suvel ei elutse, vaid siirdub pärast kudemist tagasi järve. Eestis levinud euroopa teibi leidub Pärnu jõe ja Emajõega ühenduses olevates väiksemates jõgedes, ojades ja järvedes ning riimveelises rannikumeres. Teibi suu on pool-alaseisune. Jõgedes sööb ka surusääsklaste ja teiste putukate vastseid ning ränivetikaid. Surusääskede või ühepäevikute masslennu ajal või kui vihm ja tuul ajavad kaldaäärsetelt põõsastelt putukaid vette, tõuseb teib vee pinnakihti ja sööb neid putukaid. Muul ajal on teib põhjalähedase eluviisiga. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 grammi raskuseks.