Lea Saarega missiooni­tundest ja kalapüügist

Jarko Jaadla, 10. mai 2018

Lea Saart mäletab peatoimetaja kalale.ee portaali algusaegadest. Saarekese kasutajanime all võttis harrastuspüügi teemadel sõna ja viis seda ka ellu üks väiksemat kasvu, kuid sitke naishing. Mida aeg edasi, seda tihedamalt kokku puutusime.

Lea on pikka aega juhtinud Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi (LEKK) ning hoidnud üleval kalastusinfo.ee kodulehekülge, rääkinud kaasa harrastuspüügi arengukava koostamisel, kirjutanud projekte harrastuspüügil kasutatava taristu ehitamiseks ning, mis eriti oluline, lastelaagrite korraldamiseks ja on neid ise ka läbi viinud.

Teada on, et selliste asjadega rikkaks ei saa, kuid kindel võib olla, et Lea teod on Eesti kalastusmaastikku ja mõtteviisi tublisti edasi aidanud.

Lea, lugejat huvitab, kes on see naine, kes juba pea kakskümmend aastat Lõuna-Eestis harrastuskalameeste hea käekäigu eest võidelnud?

Mind ennast paneb ka vahel mõtlema, et kes ma olen! Eks ma üks eneseabi-kalastaja olen. Kui igapäevase rööprähklemise juures juhe kokku jookseb, siis võtan „päästva õnge“ ja lähen kalastades elu üle järele mõtlema.

Millest sai alguse sinu huvi kalastamise vastu?

Mäletan, et lapsepõlves ma ei olnud eriti agar kalamees. Vennad küll vahel võtsid mind endaga

ühes, aga käisin seal pigem sellepärast, et tore oli ju kaasa saada. Julgelt võin öelda, et minu lapsed tegid minust kalamehe. Mul on 20aastane poeg ja 15aastane tütar, kes isa kannul hakkasid kala püüdma kohe, kui käsi õnge jaksas hoida. Nende kalapüügihuvi toetades nakatusin ka ise selle pisikuga.

Mis eriala koolis õppinud oled?

Olen õppinud hingehoidjaks, seda eriala saab praegu õppida EELK Usuteaduse Instituudis.

VÕRTSJÄRV. Laagrilised Limnoloogiajaama juures. Fotod: Erakogu, Maris Mägi

Kuidas sattusid LEKKi juurde?

Olen üks LEKKi 15 asutajaliikmest. Sõbrad pidasid plaani klubi asutada ja kutsusid mind ka kampa. Asutamiskoosolek toimus 8. märtsil 2005. Mulle ootamatult valiti mind vastselt asutatud klubi juhatuse esimeheks. Selles rollis olin kuni 2011. aastani, juhatuse liikmena jätkan ka praegu.

Mis tööd sa igapäevaselt täna teed?

Olen palgatööl luterliku kiriku juures. Juhin EELK Tartu Perekeskust ja Tartu Maarja kogudust. Minu ülesannete hulka kuulub nende kahe asutuse igapäevase toimimise korraldamine, aga ka hingehoidjana inimeste nõustamine nende raskustes: sotsiaalne ja majanduslik toimetulek, üksindus, lein, eksistentsiaalsed küsimused, suhteprobleemid jne. Suur ja põnev väljakutse on 1941. aastal Tartu pommitamise käigus osaliselt hävinud ja 50-ndatel EPA võimlaks ümber ehitatud Tartu Maarja kiriku taastamine pühakojaks. Loodame kiriku valmis saada 2019. aasta suvel toimuvaks juubelilaulupeoks, kuna sel kirikul on olnud oluline roll laulupidude traditsiooni tekkimisel.

Aga ei möödu päevagi ilma harrastuskalastuseta. Meie kalastusklubile kuulub veebileht www.kalastusinfo.ee, mis on Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud ja millega seoses on mul kohustus levitada uudiseid sotsiaalmeedia kaudu ja vastata kalastushuviliste infopäringutele. Seoses selle viimasega olen telefonitsi kokku juhtunud paljude toredate inimestega. Näiteks helises ühel varasel suvetunnil telefon ja ähmis kalamees tahtis teada, kui suur on Eestis püütud rekord karpkala. Kuna see rekord oli mu klubikaaslase ja tema sõbra arvel, siis puhtjuhuslikult ma ka teadsin – 18,5 kilo. Selgus, et Vana-Antslast püütud karp kordas seda rekordit ja saime kell viis hommikul üheskoos selle üle rõõmustada.

TEADLASED JA LAPSED katsepüügil Palupõhjas.

Paljud helistavad Lätist ja Soomest, küsitakse erinevate keeluaegade kohta. Segadust on ka kalastuskaardi aruannete esitamise ja püügiveekogude piirangutega. Tunnistan ausalt, et ma ei oska kõigile küsimustele vastata, aga siis ma tean kedagi, kes teab, ja juhatan küsija edasi. Veebilehe külastatavusele ja infopäringute rohkusele tuginedes arvan, et enamik kalastajaid soovib olla seadusekuulekas. Neid inimesi tuleb toetada ja tunnustada, et nad oleksid heaks eeskujuks neile, kel pole reeglid veel nii hästi selged. Usun, et vaid väike osa on paadunud seaduserikkujad ja neid ei tahakski harrastuskalastajateks nimetada.

Olen jätkuvalt seda meelt, et harrastajad võiksid rohkem klubidesse koonduda ja ka klubidevahelise koostöö järele on taas vajadus üles kerkinud. Praegu koostatakse põllumajanduse ja kalanduse ühist arengukava ning töörühmades osalevad erinevate kalastusklubide esindajad. Peame jälgima, et käiksime sama sammu, et harrastajatele jääks võimalus ja vabadus oma hobiga võimalikult laialdaselt tegeleda. Selleks suveks on klubidele planeeritud kaks seminari, mille käigus loodame välja töötada platvormi ja kokkulepped edasiseks koostööks.

Ja mõnel väga heal päeval saan minna ka kalapüügihuviliste lastega kalastama.

Kuidas on lood missioonitundega? Kas seda jätkub endiselt?

Eks aeg-ajalt peab revideerima neid missioone, ei tohi ennast ära kulutada. Näen, et laste kalastus­koolitustega saab teha hulga head ja selleks lihtsalt peab seda suurt tunnet jaguma. Meie klubil on koostöö mitme organisatsiooniga, kes võtavad korraldusliku osa enda kanda, meie poolt on nõuanded ja juhendajamine. Kui arvestada, et vahetusetäis lapsi on ootelistis juba enne, kui laager on välja kuulutatud, siis võime loota, et see tegevus tuleb meil üheskoos hästi välja ja peab jätkuma.

Kuhu paned oma vaba aja ja raha?

Olen õnnelik inimene, sest võin põhiliselt teha seda, mis mulle meeldib. Suur osa tööst on seotud hobidega ja paljudest kolleegidest on saanud sõbrad. Vaba aega ja raha ongi hea investeerida inimsuhetesse, näiteks oma lastesse. See tasub vanuigi ära.

Mis on sinu kirg?

Kõige ratsionaalse kõrval võiks inimese elu sihiks olla soov saada paremaks inimeseks. Igal uuel päeval natuke paremaks, kui ta oli eile. Teha häid tegusid või, kui parasjagu ei jaksa, siis jätta vähemalt halvemad teod tegemata. Kas see just kirg on, aga mulle meeldib niisugune iseenda argipäevast üle aitamine. Seda võib nimetada ka mikrotasandil maailmaparandamiseks – läbi sinu enda paremaks muutumise muutub ka maailm paremaks.

Ka laste kalastuslaagrite korraldamine on selgelt maailmaparandamine. Meie looduskaitse isa Artur Toom on öelnud: „Palun uskuda, et iga laps, kes võtab oma sõbraks looduse, muutub hingeliselt paremaks.“ Õpetades lapsele loodusega seotud tarkusi ja oskusi läbi headuse ja armastuse, anname me neile suuna, kuidas peaks neid tarkusi elus rakendama. Seepärast soovingi, et lastelaagrite korraldamine jätkuks ja laieneks rohkematesse piirkondadesse. Head loodusharidust ei ole kunagi liiga palju.

Kui kaua kavatsed missioonitööd veel jätkata?

2017. aastal pärjati meie kaasabil toimunud Tartu Loodusmaja ja Maaülikooli õppekeskuse kalastuslaagrid Keskkonnakäpa konkursil rahva lemmiku ja õnneliku õppija tiitliga. Ei saa ju lõpetada, palju lapsi peab veel saama kogeda õnnelikku õpet.

Kas on ka plaan reisima minna? Kui, siis kuhu?

Minu reisiplaanid tulevad tavaliselt spontaanselt. Tuleb hea mõte või pakkumine, siis lähengi.

Mis on sinu lemmikraamat?

Konkreetne lemmikraamat puudub, aga on kirjanikud, kelle looming on mind mõjutanud. Kohe meenuvad Astrid Lindgren, August Gailit, Paulo Coelho. Erialase kirjanduse kõrval olen sel aastal lugenud palju Tammsaaret. Võtsin ta Eesti juubeli puhul kohe põhjalikult ette. Hoidun vägivalda täis raamatutest ja filmidest. Milleks teadlikult lubada kurjust oma ellu?

Mida pead ise enda kõige suuremaks töövõiduks?

Jäägu see teiste hinnata. Ma ise ei arva, et olen nii kõlavateks sõnadeks valmis. Aga kalastusvälises tegevuses: kui kord Tartu Maarja kiriku valmis saame, siis seda sündmust tähistan küll võidukalt.

Mida soovid Eesti lapsevanematele öelda?

Eranditult kõik lapsed, kellega olen laagrites kokku puutunud, on olnud väga toredad. Esmalt soovingi nende vanemaid õnnitleda hea kodutöö eest! Aga laiemalt mõeldes: viige ikka lapsed kalale! Olge nendega kannatlik, laske lastel endil tegutseda – ka ebaõnnestuda – ja julgustage uuesti proovima. Perekonna tugi on kõige olulisem.

Suur tänu tehtud töö eest ja palun jätka samas vaimus ja sama kirglikult!

Eesti meistrivõistlused talipüügis 2013. Lea keskel.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?