Kalamehe teistmoodi jõulud ehk Proovime poke’t

Priit Toomits, 18. detsember 2020

Okei, krõbeda kamaraga sealiha küpsetamine on enamikul käpas ja täna me lihalist retsepti ei puutu.

Detsember on teadagi see aeg aastas, mil keskmine eestlane sööb end ümmarguseks kaks korda ‒ nii jõuludel kui ka aastavahetusel.

Meenub, et aasta tagasi jagasin siinsamas ajakirjas samal ajal sarnaseid mõtteid.

Aasta on möödas ja Toomitsalegi tuli vist mõistus pähe – hakkasin trennis käima ning korrigeerisin oma toidu- ja alkomenüüd. Aastaga proovin kaotada 40‒50 kg. Eks vist sellepärast on ka tänane retsept vähe tervislikum ja lahjem kui eelmised.

Kuna reisida praegu ei saa, see pagana tõbi on ikka veel ilma peal mehetegusid tegemas, siis seda enam me kõik kokkame ja „reisime“ toidu abil. Tänase retseptiga kihutame Hawaiile!

VEENDU TOORAINE VÄRSKUSES. Võtame ette poke – Hawaii saartelt pärit toidu, mida süüakse nii ampsu, eelroa kui ka pearoana. Kui pearoana, siis käib asja juurde ka korralik kogus riisi.

Poke tähendab havai keeles tükki. Sellest siis ka peatooraine tükeldamise viis.

Klassikaliselt kasutatakse kala-poke’s tuunikala – kuna aga tuun Eestis väga levinud ei ole, ostan turult klaarsäga. Olen poke’t teinud ka säinast, haugist, kohast, kammkarbist, lõhest ja forellist. Eesti kalamehele on see mu meelest suht ideaalne roog, valmistamaks omapüütud kala vähe teistmoodi. Ei pea ju iga kord praadima, kotletti tegema, hautama, küpsetama või suppi keetma.

Kuna selles roas kala ei kuumtöödelda, siis veendu tooraine värskuses! Muidu oksendad hiljem kaugemale kui silm seletab …

Eestist pärit valge kala külmutan mina isiklikult pärast fileerimist korraks läbi. Keegi kunagi soovitas, et kui kalas on mingi parasiidilaadne pahalane, pidavat ta pärast külmutamist ää koolema ega saa enam kurja teha. Ju nii on ... Igal juhul pane kala õhtul sügavkülma ja tõsta järgmisel hommikul külmikusse sulama. See on miinimumaeg, millest võiks kasu tõusta.

TOORAINED. Läheb viilutamiseks.

VAJA LÄHEB

Meil on tarvis punast sibulat (klassikaliselt kasutatakse Maui sibulat, aga seda ei saa Eestist kuidagi kätte), avokaadot, tomatit, koriandrit, rohelist sibulat, kala, wakame vetikaid, tšillit, laimi- või sidrunimahla, soja- ja tšillikastet ning seesamõli.

Tooraine piltidelt puuduvad seesamiõli ja sojakaste, sest pildistamise hetkel olid need veel poes.

TEE NII

Lõika kala ja avokaado keskmise suurusega kuubikuteks. Sibul ja tomati viljaliha tõmba pikemateks ribadeks. Koriander ja roheline sibul haki peenemaks.

VIILUTATUD. Lisa maitseained, sega.

Vetikad olid mul kuivatatud ja neid paisutasin vees. Kusagil kuklas nagu meenuks, et olen wakame’st siin ajakirjas juba varem kirjutanud …

Kui tooraine tükeldatud, lao kala ja sibul kaussi, peale pigista laimi- või sidrunimahla (kasuta ikka värsket asja, mitte seda kollases või rohelises väikeses „piuksupudelis“ müüdavat haput vedelikku).

SEGA KOKKU. Vahepeal maitse, kuidas tundub.

Siis sutsuke soola (sellega ära hulla, sest kasutame ka sojat, mis on kaunikesti soolane), sutsuke suhkrut. Sega läbi ja lisa kõik ülejäänud komponendid. Maitse! Lisa vajadusel soola, suhkrut, tšillikastet ja seesamiõli.

Ja ega siis enam pikka pidu olegi ‒ lase 10 minutit marineeruda ja anna lõugadele valu!

Mina serveerisin poke seekord ampsuna – sihukese paraja suutäiena pärast vembuvett.

Kui aga jõulude ajal kuidagi teistmoodi ei saa ning vaja oleks ikkagi traditsioonilist vennaihu ehk sealiha, no ju siis peab seda ka saama. Aga jätke poke üheks eelroaks või siis pealehammustamiseks.

Kandkem maski, desogem ja peskem käsi! Olge hoitud!

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?