Murrame müüte: mõni sõna sisevete võrgupüügi kaitseks

Janno Simm, antropoloog, muuseumitöötaja, MTÜ Emajõe Nupuklubi juhatuse liige, 18. detsember 2020

Paljudele harrastajatele, sealhulgas minule, pakub kõigi teiste harrastuslike püügiviiside kõrval püügimõnu kalastuskaardipõhine võrgupüük.

Seaduslikku harrastuslikku võrgupüüki ja illegaalset röövpüüki ei tohiks panna ühte patta. 

Paljud kalamehed teavad seda tunnet, mis valdab, vaadates õhtusele järvele või merele, millelt paistavad äsja püügile asetatud võrgu lipud. Või seda hommikust mõnu, kui vaikselt võrgu- või ridaõngejadale ligemale aerutad ning meeled on ootusärevad.

KAASNEV RÕÕM. Võrkude harutamine võib tunduda tüütu, kuid ometi saab see püügiprotsessi osana pakkuda üksjagu nokitsemismõnu. (Janno Simm)

KUULAME ÄRA KA TEISE POOLE. Paraku on tänapäeva linnastunud ühiskonnas üha vähem neid, kes erinevate ajalooliste püügiviisidega sina peal. Nõnda sai mõni number tagasi ajakirjast Kalale! Looduses lugeda mõttekäiku, et võrgu- ja mõrrapüüki sisevetel pole võimalik põhjendada ei majandusliku kasu ega rekreatiivse efektiga. Aastakümneid harrastuslike kalapüügivormidega –sealhulgas võrgupüügiga – tegelenule näivad artiklis toodud väited esmalt kunstlikult kistud ja teisalt sassis nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Kuulatagu ära ka teine pool, soovitasid vanad roomlased.

Artiklis püstitatud võrgupüügi kriitika seisab üsna nõrkadel alustel. Kui väitluse algpunktiks on eeldus, et võrgupüük ei ole rekreatiivne, ei paku püügimõnu ja on vaid kala hankimise vahend, siis sellega kaotavad edasised argumendid tõsiseltvõetavuse. Sest juba aluseks võetu on väär ja selle najalt argumenteerimine näitab diletantlust. Paljudele harrastajatele, sealhulgas minule, on kalastuskaardipõhine võrgupüük just nimelt püügimõnu pakkuja kõigi teiste harrastuslike püügiviiside kõrval. Kui tegemist oleks vaid majandusliku kasu saamise efektiga, siis ei jagataks detsembri alguses järgmise aasta võrguload välja juba loetud minutitega. Arvestades kulusid kalastusloale, logistikale ja ajale (proovige puhastada võrke, mille tuul on vetikat umbselt täis ajanud, eks ole), on ilmselge, et odavam oleks see mõni kilo kala poest osta. Nii kipub harrastuskalameeste suhtluses sageli läbi kumama tendents, et kui mõnele arvajale ei paku võrgupüük põnevust, üldistatakse arvamus kogu kalameeskonnale.

SUUR SAAK. Kahe harrastuspüüdja keskmine särjenoos Lämmijärvest. Pole just teab kui palju. (Janno Simm)

MURRAME JÄRJEST MÜÜTE. Teine müüt, et sisevetelt pole niikuinii midagi võtta ja võrgupüük lisab vaid täiendavat püügikoormust niigi kidurale kalaressursile, ei kannata samuti kriitikat. Teatavasti määravad harrastusliku võrgupüügi mahud ja ressursid kalateadlased ning subjektiivne vaade ei saa mitte kuidagi üles kaaluda teadlaste aastatepikkuse seire ja analüüsi tulemust. 

Kolmas müüt: võrgupüük tähendab veekogu kalast tühjaks püüdmist. Ei vasta tõele – kriitilisel rände- ja kudeajal on võrgu- ja mõrrapüük niikuinii keelatud, erandina näiteks särg kaldavõrguga Peipsil ja Lämmijärvel. Muul ajal ei ole 35- või 70-meetrine võrgujupike seaduste kohaselt püügile asetatuna suurem kalavarude hävitaja, mis avaldub selgelt ka harrastusliku võrgupüügi aruandluses.

Neljas müüt: veekogud topitakse võrke täis. Sellisel juhul on tegemist röövpüügiga ja asjaga peab tegelema keskkonnainspektsioon. Seadusliku harrastusliku võrgupüügi ja illegaalse röövpüügi ühte patta panemine ning selle najalt argumenteerimine ei ole tõsiseltvõetav.

Viies müüt: võrgud jäetakse välja võtmata ja kala mädaneb neis ära. See on taas kord röövpüügi teema – loaga võrgud peavad olema nõuetekohaselt tähistatud ja omaniku andmed juures.

LIPUD. Kahe lipuga märgitakse nakkevõrgu avaveepoolne ots. (Janno Simm)

KÕIKE EI MAKSA ÄRA KEELATA. Kuues müüt: kalastuskaardiga võrgupüüdjad on vaid väike osa harrastuskalastajatest ja nende huvidega ei peaks arvestama. Siinkohal peab meenutama, et jahimeeste kõnekäänd „saunas ja jahil on kõik mehed võrdsed“ kehtib ka kalameeste kohta. Kuigi tundub et ühiskonnas toimuv polariseerumine ja vaenamine on ka kalameeste keskkonda jõudmas, võiksid mõtlemisvõimelised kodanikud aru saada ka veidi erinevast maailmavaatest. Kuigi mina näiteks ei adu, mis mõnu on harpuunpüssi ja hingamistoruga kalu jahtida, pole mul mõtteski asuda ära keelama kõike, milles isiklik puutumus puudub. Samuti ei näe ma põhjust risti lüüa catch-and-release’i ehk püüa-ja-vabasta-püügiviisi harrastajaid, kuigi paljudele kalastajatele tundub see mõttelaad kalade asjatu solgutamisena ja neile põhjuseta piinade valmistamisena.

Pole raske arvata, et loetud minutitega jagatavatele võrgupüügi kalastuskaartidele oleks kordades rohkem tahtjad, kui oleks vaid ressurssi, mida jagada. Kandepinna laiendamise soodustamiseks on viimastel aastatel osa veekogude võrgupüügi kalastuskaarte nädalase kehtivusega, mis kahtlemata võimaldab püügimõnu rohkematele kalastajatele. 

Seitsmes müüt: artiklis on sujuvalt ühte patta pandud nii kutselised mõrramehed kui ka kalastuskaardiga ühe-võrgu-harrastajad. Need kaks kategooriat ei ole kuidagi võrreldavad suurused ei püügimahult ega eesmärkidelt. Nagu eespool öeldud, püügimõnu võib harrastajast võrgumehel olla täiesti võrreldav mistahes muu harrastuskalastuse viisi viljeleja omaga. Inimesed on erinevad ja rõõmu valmistavad asjad niisamuti.

TÖÖ VÕI LÕÕGASTUS? Võrgu nõudmine on puhas mõnu. (Janno Simm)

VÕRGUMEHEL JA VÕRGUMEHEL ON VAHE. Viimastel aegadel on harrastajate ringkondades olnud kuulda arvamusi, et Emajõel on liiga palju mõrdasid ning harrastajatele ei jäägi midagi püüda. Vaadates fiidrimeeste saagipilte sotsiaalmeedias ja viimaste aegade seadusandlikku algatust saagile päevamäärade kehtestamiseks, ei saa ma küll sugugi nõustuda. Väärib märkimist, et erinevalt harrastaja mõnupüügist teenib kutseline kalur endale mõrraga elatist. Linnavurle pühapäevamõnu ja kutselise kaluri elatiseteenimine ei ole kaalukuselt võrreldavad. Ometi võiksid mõlemad jõele-järvele ära mahtuda.

Kui kedagi kutseliste kalurite mõrrapüük ikka tõesti häirib, võib ju alati isiklikud ressursid kokku panna, ajaloolist püügiõigust turult osta ning seeläbi mõrdu püügilt vähendada.

Võrgupüügi kriitikutele võib vaid soovitada – võtke nädalaks või kuuks võrgupüügiluba. Vaadake, kui „lihtne“ on õieti võrguga kalapüük. Seejärel arutleme edasi.

SAAK. Ees ootab üksjagu tööd … (Janno Simm)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?