Foto | Mis on valge tasakaal ja kuidas õiget režiimi valida?

Argo Argel, 15. juuli 2020

Oma silmaga tajume me soojemaid ja külmemaid toone vastavalt sellele, kas viibime kunstvalguse käes, päevavalguses, koidu- või ehakuma ajal jne. Kui teeme foto, siis soovime, et suudaksime jäädvustada tõetruult kõik need toonid, mida sel hetkel näeme. Objektid, mis on tavaelus valged, peaksid olema valged ka fotol.

Fotoaparaat üldiselt püüabki seda teha, kuid igas olukorras ei tule sellega toime.

Näiteks võib tuua lume pildistamise või öised fotod kunstvalguses. Kui pildistada RAW faile (ehk siis mitte ainult JPG), siis on valge tasakaalu hilisem reguleerimine arvutis töötluse käigus üsna lihtne. Seega võib siis pildistada, kasutades režiimis automaatset valge tasakaalu (automatic white balance ehk AWB) ja pärast arvutis valgustasakaalu kangikest liigutades saavutada lihtsalt soovitud tulemus. RAW fail sisaldab selleks piisavalt infot.

Kui aga teile tundub pildistamise ajal, et enamik pilte on kas liiga külmades või liiga soojades toonides, võib valguse temperatuuri ka käsitsi paika panna. Selleks on vaja otsida fotoaparaadi valgetasakaalu menüüs (peidus WB nupu all) valik nimega K. Tavaliselt asub see kohe automaatvaliku (AWB) järel. See K tähistab kelvinit ehk ühikut, millega määratakse valguse temperatuuri. Seal tekib teil võimalus valida endale sobiv toon kelvinites. Kõik väärtused, mis on vähem kui 5000 K, on soojemad toonid ja üle 5000 K on külmemad toonid. Mida väiksemaks see väärtus 5000 K võrreldes jääb, seda soojemaks muutuvad toonid ja vastupidi – suuremaks minnes muutuvad need külmemaks. Näiteks lõket pildistades on selle valgus soe ja selle väärtus on umbes 3000 K. Kui nüüd teil on valitud valgustasakaaluks väiksem väärtus kui 5000 K, siis läheb see soe toon veelgi soojemaks ja tulemuseks on ebarealistlikult kollakaspunane pilt. Selleks, et tasakaalustada lõkkevärvi soojust nii, et see paistaks fotol nagu silmaga vaadates, on vaja keerata kaameras temperatuuri külmemaks.

Sama on näiteks öösel virmalisi või tähistaevast pildistades, kui kaadri serva tuleb sisse linnavalgusest tingitud valgusmüra. Selleks, et see taevast kollakaks ei muudaks, on soovitatav valida kaameras natuke külmem temperatuur. Kui pildistate olukorras, mil valgusolud väga ei muutu, saate testida erinevate Kelvini väärtustega, kuni jääte tulemusega rahule. Ent kui valgusolud pidevalt muutuvad, on lihtsam jääda ikkagi automaatse režiimi juurde. 

Kaamerates on sageli veel muud eelseadistatud valikuvariandid, nagu näiteks „pilves ilm”, „kunstvalgus” jne, aga need ei ole sisuliselt muud kui tootjal eelnevalt paika pandud valge tasakaalu väärtused, nagu eespool kirjeldasin. Pigem soovitaksin sellisel juhul nende režiimide kasutamise asemel juba ise valge tasakaaluga mängida.

On ka kolmas variant, kus saate täpse valge tasakaalu ise hallkaardi abil paika panna. Nagu nimigi ütleb, on see halli värvi paber või materjal, mille saate kaamerale ette sööta. Vastavalt valgusoludele võib see hallkaart olla kas natuke külmema või soojema tooniga. Sisuliselt ütlete teie kaamerale, et see värv on hall, mitte sinakas ega kollakas. Kaamera mõõdab selle halli tegeliku tooni ja konverdib kõik pildistatavad fotod selle info valguses ümber vastavalt kas soojemaks või külmemaks, nii et hall oleks tõepoolest hall ilma muude toonideta.

Tundub keeruline, eks? Tegelikult ei ole. Toome siin ära samm-sammult, mida peab tegema. Kõigepealt pildista halli kaarti või siis mingit objekti, mille värvus antud stseenis on keskmiselt halli lähedane. Siis otsige kaamera WB menüüs valik Custom White Balance. Seal palutakse valida pilt, mida valge tasakaalu aluseks võtta. Valige sellest hallkaardist või hallist objektist tehtud pilt. Kui kaamera küsib Use WB data from this image forcustom WB või midagi sarnast, siis vastke OK. Ja ongi tehtud.

Samas peate arvestama, et kui valgusolud muutuvad, tuleb seda uuesti korrata. Erinevatel kaameratel võib menüü nimedes olla natuke erinevusi, aga kindlasti on selle protseduuri kohta ka videojuhendeid YouTube’i keskkonnas.

Lisaks valguse õigeks ehk elutruuks keeramisele saab seda oskust kasutada ka piltide meelega soojemaks või külmemaks muutmiseks, kui see on pildistaja kunstiline eesmärk.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?