Veterankalamees Katenevi päevikud 1979: suured kohad ja kenad haugid

Viktor Katenev, 15. juuli 2020

"Õngitsemises tulin kolmandat aastat järjest (kokku viiendat korda) klubi meistriks. Auhinnaks sain äratuskella.“ 

70-ndate lõpus mahtus kalamehe aastaringi ilusaid kalu, aga ka kõrgeid kohti erinevatelt võistlustelt.

20. JAANUAR, PEIPSI, OMEDU. Esimest korda sel aastal jääl. Ilm väga soe – lausa +8 kraadi. Tulime KEK-i sektsiooni bussiga. Läksime Mirka Jüriga kaldast umbes 5 kilomeetri kaugusele. Jüri tõmbas peagi jääle kilo ringis lutsu, siis liikus minust 500−700 meetrit eemale ja kukkus varsti tuuleveskina kätega vehkima. Arvasin, et püüab väikesi triibusid ega reageerinud tema tegevusele. Lõpuks ei pidanud vastu ja liikusin talle lähemale. Tuli välja, et Jüri juhtus peale prisketele ahvenatele − tal oli neid jääl paarkümmend tükki, nende seas üks 700 grammi ja üks 500 grammi, mitmed 300 grammi. Jäin hiljaks – ahven rahunes maha ja võtmine rauges. Jüril oligi päeva suurim saak, umbes 7 kilo. Mina paremuselt teine: 46 kala ja 3,7 kilo. Ühel meie meestest oli suurim ahven, 800 grammi.

27. JAANUAR, PEIPSI. Tulime nädala pärast jällegi Omedusse, bussis kokku 23 kalameest. Ahven väike kribu, püüdsin 78 tk – 5,1 kilo. Suurima saagiga tuli kaldale Mati Luht, tema käis kõige kaugemal, umbes 7−8 kilomeetri peal. Ahven oli sealgi väike, 163 kala kaalusid kokku 11,8 kilo.

Veebruar oli külm ja lumerohke. Kuu keskel lund 60 cm ümber ja külma −20 kuni −28 kraadi. Ilmselt seepärast ma kalal ei käinudki.

Märtsi algul tulid pehmed ilmad. Paaril korral sai Peipsit külastatud, kuid saagid olid kesised, vaid V. Jaska „sähvatas“ ja tõmbas Omedus jääle 1,12-kilose ahvena. Kuu lõpus käisime veel paaril korral Peipsil, üle 4 kilo ei saanud.

Mati Luht püüdis kuu lõpus kahel päeval järjest Õisu järvest elussöödaga 9 haugi.

Mati Luht oma rekordhaugiga - 6,2 kilo. (Erakogu)

6. APRILL, ÕISU JÄRV. Servad olid järvel juba kõvasti lahti sulanud, jääle saamiseks tuli kummikud ja püksid jalast võtta, et mööda pikka lauda jääle jõuda, siis uuesti püksid-kummikud jalga ja kalapüük võis alata. Peale minu tuli jääle veel vaid üks kalamees. Haug oli aktiivne, võtmisi päeva jooksul 20, kätte sain 8 mõõdus haugi ja 7 alamõõdulist lasin auku tagasi. Talvine hooaeg sai läbi.

22. APRILL, PADA JÕGI. Tulime Muru Matiga. Tema oli Kundast pärit, käis eelmisel aastal emal korduvalt külas ja siis ka Pada jõel. Oli püüdnud suve jooksul 22 forelli, kokku 14 kilo, suurim 1,5 kilo. Minule kinkis Pada jõgi esimesel külastusel 2 forelli, suurem 650 grammi.

29. APRILL, NASVA JÕGI. Rääkisin töökaaslastele augu pähe ja sõitsime kolmekesi vinnutamiseks särge varuma. Kaaslased kalamehed ei olnud, see-eest suured õllesõbrad. Rääkisin neile, et Saaremaal saab särge püüda kerge vaevaga kottide viisi ja see jutt mõjus. Jõudsime kenasti Saaremaale ja Nasvale, kuid särjega olid lood kehvad. Tulid vaid pisikesed ja neidki vähe. Öeldi, et särge püütakse juba teist nädalat, kuid vahetult enne mulkide invasiooni läks ilm äkitselt külmaks (sadas isegi lörtsi) ja särg muutus loiuks. Mina valisin vähegi kobedamaid ja panin kotti vaid 38 särge, kokku 3,6 kilo, kaaslastel polnud õieti midagi. Öö veetsime sugulaste juures ja hommikul tulime uuesti Nasvale. Ilm oli sajune, tuuline, +3 kraadi. Püüdsime ainult kolm tundi ja lõpetasime püügi. Sugulasel oli kodus soolas 70−80 kilo suuri särgi, andis mulle ühe ämbritäie (44 särge – 10 kilo). Käisime tiiru Pidula forellikasvanduses, ostsime sealt paar vikerforelli ka juurde.

Viljandi järv vabanes jääst alles 24. aprillil ja juba 28. aprillil püüdis Luht Mati spinninguga kolme tunniga 7 haugi, suurim 1,5 kg.

Kuna mul eelmisel sügisel pandi tsikkel põlema, poes aga uusi Jawasid müügil ei olnud, siis olin jalamees ja kalalemineku võimalus puudus. Istusin kodus ja imesin näppu, käisin pidevalt Dünamo poes uurimas, millal on raudratsusid poodi oodata.

6. MAI, PÄRNU JÕGI, SUUREJÕE. Viljandi klubi MV õngitsemises. Spinningupüügis ma ei osalenud, keskendusin õngitsemisele. Spinninguga kalapüügi võitis H. Meokas, kelle kolm haugi kaalusid kokku 3,0 kilo.

Õngitsemises tulin kolmandat aastat järjest (kokku viiendat korda) klubi meistriks, sel korral sain 159 kala – 1,43 kilo. Auhinnaks sain äratuskella. 

Teise koha saavutas M. Nõmme, kelle 110 kala kaalusid 1,2 kilo ja kolmanda H.Naarits 103 kalaga – 0,80 kilo. Kokku oli võistlejaid 120. Võistluse suurim kala (ahven) kaalus 290 grammi.

Leian märkmeid teiste tuttavate kalameeste tegemistest: V. Jaska oli 5. mail käinud Häädemeestel teibi õngitsemas ja saagiks oli 10 kilo. Samal päeval püüdsid H. Naarits ja K. Sillat kumbki Pöögle paisjärvest elussöödaga 15−17 haugi. Kalad olid ilusad, enamasti 1,5−2,5 kilo vahel. Avo Kaur loopis ka ühel päeval seal kaldast lanti ja sai saagiks 5 haugi – 9,5 kilo. Kala on seal aga tugeva mudamaitsega, ma ei tea, mis nad nendega peale hakkasid.

20. MAI, PÄRNU JÕGI, SUUREJÕE. Ostsin äsja tutika Jawa 350 ja tulin kohe kalale. Nagu ikka, kubises jõgi pisikestest haugidest. Kotti kõlbas panna ainult 6 kala, tagasi lasin 28 nolki.

22. MAI, PEDJA JÕGI. Tulin Puurmanisse, käisin päris mitmel jõelõigul, kala tuli siit ja sealt, suurim 1,6 kg. Samal päeval tegi Mati Luht tegusid Viljandi järvel − püüdis ketasundadega 8 haugi – 15,5 kg, suurim tema isiklik rekord 6,2 kg. Ta tuli õhtul minu juurde seda fotole jäädvustama, üks kala oli tal veel kopsakas – 3,3 kg.

23. MAI, ÕISU JÄRV. Loopisin lõunani lanti, saagiks 6 haugi, suurim 1,7 kg. Kaks päeva hiljem jällegi 6 haugi, suurim 1,5 kg.

26.−27. MAI, PÄRNU JÕGI, URUMARJA. Eesti MV õngitsemises ja kalapüügis spinninguga. Kalapüük spinninguga leidis meestel aset Tori Jõesuus ning naistel ja noortel Riisal.

Saaremaa säinas 2,15 kilo. (Erakogu)

Minu püügisektor asus Tori Jõesuust umbes 2 km allpool. Võistlejaid oli sektoris 14 (igast võistkonnast üks mees). Sektori võitja, Jõgeva mees Pedrautse püüdis ühe haugi 1,32 kg, teine mees püüdis samuti ühe napilt mõõdus haugi ja mina oma kahe ahvenaga olin kolmas. Ülejäänud võistlejad minu sektoris kala ei saanud. V. Jaska tuli oma sektoris võitjaks ühe haugi ja ühe ahvenaga, A. Vorobjov „lõi kinni“ oma sektori (üks haug 1,58 kg), A. Kaur püüdis kaks ahvenat ja oli oma sektoris neljas, vaid meie viies mees T. Joamets jäi nulli. Meie mõlemad naised kala ei saanud, ka noortest üks jäi kalata. 

Meestest tuli meistriks meie A.Vorobjov, teine ja kolmas koht kuulusid Jõgeva meestele: teine J. Paju ja kolmas A. Pedrautse. Võistkondlik võit kuulus Jõgeva klubile, teine koht Paidele, kolmas Tartule ja meile tuli neljas koht. Individuaalselt olin mina 16..

Järgmisel päeval võistlesime õngitsemises. Minu sektor asus Navesti jõel, kõik ülejäänud sektorid aga Pärnu jõel. Sektoris pikkusega 1 km võis vabalt liikuda. Mina läksin välja viidikate peale, tegelikult saadi päris hästi ka särge.

Esikohale ja Eesti meistriks tuli Rapla mees L. Ode, kelle 210 kala kaalusid 1,45 kg, mis tegi kokku 355 punkti. Teiseks platseerus Võru võistleja K. Telk, temal 347 punkti (116 kala – 2,21 kg), kolmanda koha pälvis L. Veldeman Valgast 258 punktiga (95 kala – 1,63 kg). Minu 117 kalakest kaalusid kokku 0,78 kg ja sain 195 punkti. See tulemus andis 70 võistleja hulgas 11. koha. Võistkondlikult meil hästi ei läinud, jäime kümnendaks. Võistkondlik võit kuulus Raplale, teine oli Paide ja kolmas Valga. Õngitsejate suurima kala, 1,2 kg turva püüdis G. Maidla Jõgevalt. Kõik õngitsejad kokku püüdsid 4714 kala – 79,7 kg (120 õngitsejat), spinninguga püüti ühtekokku 39 kala – 21,7 kg, samuti 120 võistlejat.

29. MAI, ÕISU JÄRV. Kümme tundi tihedat tööd järvel, tulemuseks 13 haugi kotti ja 12 tagasi järve. Suuremaid ei juhtunud. Paar päeva hiljem tegin käigu Karksi-Nuia paisjärvele ja üritasin karpi püüda, kuid ürituseks see jäigi. E. Nurk on järjekindlalt käinud karpi püüdmas ja kokku püüdnud tänavu 11 karpi – 25,5 kilo. Täna saigi 11. karbi, selle aasta suurima, 3,6 kg. A.Vorobjov püüdis järgmisel päeval ka ühe karbi, 3,95 kg. Kuulda oli, et suurim tänavu püütud karpidest kaalunud 5,1 kg, keegi kohalikest oli saanud.

2.−3. JUUNI, VAISTE. Viljandi - Tallinna sõpruskohtumine kalaspordis. Kui tavaliselt leidsid eelmised kohtumised aset enamasti Puises, siis sel korral vahelduseks Vaiste lahes Pärnumaal. Seal asus mingi Tallinna trükikoja puhkebaas, oli võimalus seda kasutada. Baas kujutas endast kahte vanemat hoonet, mis olid kohandatud kalameeste tarvis ja mereni oli sealt pool kilomeetrit.

Esimesel päeval võistlesime kalapüügis spinninguga. Laht oli mulle võõras, ei osanud kusagile suunda võtta ja kala jäi nägemata. Paarimees paadis J. Kanarbik püüdis kaks haugi, mõlemad alla kilo. Esikoha võitis A. Kasemaa (Tallinn), kelle neli haugi kaalusid kokku 6,4 kg. Ka suurima haugi püüdis tema – 3,4 kg. Teiseks tuli meie T. Joamets kahe haugiga – 2,08 kg − ja kolmandaks Gordejev (Tallinn) kahe haugiga – 2,03 kg. V. Jaska landile hakkas otsa kena säinas, 1,8 kg. Mati Luht jäi kalata nagu minagi. Meil said kala viis meest kümnest ja vastastel kuus meest. Spinningupüügi võitiski Tallinn.

Sama päeva õhtul oli lahel õngitsemise võistlus. Olin jällegi ühes paadis J. Kanarbikuga. Püüdsime keset lahte, sain vaid ühe poolekilose ahvena (see andis mulle 20 võistleja hulgas 7. koha), vastane paadis õngitses välja neli ahvenat, kokku 450 grammi. Esikoht õngitsemises läks meie R. Palmile (tavaliselt oli ta kohtuniku rollis), kes püüdis kaks säinast ja kaks ahvenat, kokku 3,4 kg. Teiseks tuli pealinna esindaja Z. Gordejeva, kes püüdis ühe säina ja mõned ahvenad. Kolmas oli Avo Kaur, ka temal oli üks säinas, 1,62 kg, ja kolm ahvenat, kokku 2,1 kg. Kuigi meie ülejäänud võistlejad kala eriti ei saanudki, siis ikkagi tuli võitjaks Viljandi. Mati Luht õngitsemises ei osalenud, vaid käis sõudepaadiga lanti loopima ja sai kätte neli mõõdus haugi, kuni kilosed.

Öö jooksul ilm muutus ja läks tuuliseks. Mõned mehed läksid hommikul varakult lahele. J. Kanarbik õngitses välja kolm säinast ja kaheksa ahvenat. Meie V. Jaska ja T. Joamets loopisid lanti, kuid ei saanud midagi.

Viimane ala – heited. Siin hiilgasid Mati ja Avo. Täpsusheidetes said nii Avo Kaur kui A. Kasemaa võrdselt 96 punkti, skišis aga nii Avo kui ka Mati mõlemad maksimaalsed 100 punkti. Ka kolmevõistluses olid nad parimad. Võitis A. Kaur 296 punktiga, Matil 289 punkti. Mina viskasin kauguses kõik kolm heidet sektorist välja ja jäin viimaseks. See otsustas ka üldvõidu saatuse, võitjaks tuli Tallinn.

5. JUUNI, ÕISU JÄRV. Alustasin püüki landi loopimisega roo äärest, kuid edutult, võtte ei olnud. Ilmselt oli haugi aeg juba ümber, juunikuu siiski. Õngitsesin elusssööta ja panin kaldast kaugemale sisse viis ketasunda. Ise suundusin uuesti lanti loopima. Mõne aja pärast läks esimene ketas kummuli, sain ära haakida ja üllatuseks oli otsas mitte haug, vaid koha, 1,0 kg. Läks veidi aega ja paati sai tõstetud teine koha – 1,2 kg. Oli veel mitu võttu ja sain ka kolmanda koha – 0,9 kg.

6. JUUNI, ÕISU JÄRV. Ei kannatanud pikemalt oodata, juba järgmisel hommikul kell 4.30 olin järvel. Panin unnad samasse piirkonda, kus eelmisel hommikul kolm koha püüdsin, ja jäin ootele. Võtte oli päris ohtralt, kuid neljast kohast ainult üks kõlbas kotti panna, aga see oli korralik kala – 2,53 kg. Ka hauge tuli päris mitmeid, kuid alamõõdulisi. Püüdsin kuni kl 9.30 ja sõitsin koju.

Pärast lõunat sõitsime Muru Matiga forelli püüdma Pada jõele. Püüdsime terve õhtu, kuid kätte saime vaid ühe mõõdus kala. Jõe ääres kohtasin üht meest, sellel olid punutud korvis kaks kilost forelli.

Käisin veel korduvalt Õisu järvel koha püüdmas, sain üks-kaks mõõdus kala, mitte rohkem.

22. JUUNI, ÕISU JÄRV. Tulin järvele juba eelmise päeva õhtul, panin kettad järve ja jäin neid valvama. Enne keskööd sain esimese koha. Võtmised algasid peale kl 1.00, siis läks mitu ketast järjest ümber. Sain mitu koha. Väga intensiivne oli aeg kl 6.30−7.00, siis toimusid võtud ridamisi. Lõpuks said särjed otsa ja lõpetasin püügi. Kokku õnnestus kinni püüda 8 mõõdus koha – 7,7 kg, suurim 1,3 kg. Kobedaimaks kalaks osutus hoopiski haug, 2,9 kg. Öö oli vaikne, sume, sooja päeval +29 kraadi.

Sõidame Sange laiule haugi jahtima. Roolis Jüri Mirka, ees Arvo Tusti. (Erakogu)

21. JUULI, SAAREMAA. Tulime Sandlasse saarlastega võistlema. Merele läksime kell 11. Võistkonnad olid kuueliikmelised, neli individuaalvõistlejat lisaks. Tuul puhus kuni 14 m/s, kaugele ei mindud, püüdsime sadama lähedal. Vesi oli üsna sogane ja normaalsest tasemest 90 cm kõrgem. Kolme tunni jooksul oli mul kolm võttu ja sain ka kõik kalad kätte. Suurim kala, kes ise tehtud pöörlevat lanti rabas, oli säinas, 2,15 kg. Üks haug kaalus 1,9 kg, teine napilt mõõdus. Minuga paadis olnud kaks kaaslast jäid nulli. Püügi lõppedes kinkisin motoristile landi, millega kõik kalad püüdsin.

Meie ülejäänud mehed said kamba peale vaid ühe ahvena ja ühe haugi. Saarlastel said kala kolm meest. Minul õnnestus tulla esikohale, kolm kala kaalusid mul kokku 4,71 kg. Teiseks tuli saarlane M. Kallas kahe kalaga, kokku 2,46 kg, ja kolmandaks saarlane L. Kadakas ühe 2,27 kg haugiga, mis oli ka võistluse suurim kala. Auhinnaks sain „hinnalise“ mitmevärvilise pastaka.

Pärast võistlust käisid teised mehed veel merel, sõitsid kusagile kaugemale ja said ka rohkem kala. Suurim haug oli 4,7 kg. 

Järgmisel hommikul oli jällegi võimalus merele minna. Mina läksin sama motoristiga, kellele landi kinkisin, ja sama paadiga tuli veel kaks mulki. Sõitsime sinna, kus õhtul kala saadi. Sain sealt ühe kena haugi, 2,1 kg, hiljem veel kaks alla kilost. Kaaslased said ka mõne kala, ainult motorist ei saanud ka sel korral kätt valgeks. Erilisi saake ei olnud kellelgi, üle kolme haugi ei saanud ükski püüdja. Suurim teisel päeval püütud haug kaalus 3,0 kg ja ahven 950 grammi.

12. AUGUST, TÕSTAMAA LAHT. Tulin tsikliga üksinda, püügiaeg 13.30− 20.00. Käisin laidude juures loopimas ja sain kolm haugi. Üks neist päris kena, 4,0 kg. Õhtul tulin Viljandisse tagasi.

17. AUGUST, TÕSTAMAA. Sel korral tulime kolmekesi väikese bussiga, ühele meist oli see ametiauto. Paadimootor Veterok 8 oli meil ka kaasas. Õhtul vedasime lahel kolm tundi lanti, saime päris mitu haugi ja ühe tuulehaugi.

Hommikul suundusime Kazanka plekkpaadiga Sange laiu poole. Jõudsime kohale kell 8 ja püüdsime kuni kl 15. Selle ajaga saime kala päris tublisti, kuid ainult laiu lähedalt, kus oli vesihernest. 

Arvuliselt oli mul hauge kõige rohkem, 11 kala ja 11,2 kg, kuid kvaliteet andis soovida, suurim ainult 1,3 kg. Mirka Jüri püüdis vaid kolm haugi, kuid kaks kala olid tal 4 kg. Meie kolmas mees Tusti Arvo oli merel esimest korda, loopis mingit poeplekki, sai ainult ühe haugi. Ega ta mingi kalameeski olnud, ta meil rohkem nagu autojuhi eest.

Õhtul sõitis Arvo minema, baasi saabusid aga Viljandi, Haapsalu, Rakvere ja Pärnu klubide võistkonnad, et võistlust pidada. Mina juhtusin ühte paati Haapsalu poisiga. Meie võistlus läks tuksi mootori rikke tõttu. Saime sadamast välja, kui mootor vaikis ja enam me teda tööle ei saanudki. Pöördusime sadamasse tagasi, sest tuul oli päris tugev ja sõuda selle paadiga ei jaksanud.

Esikoha võitis Pärnu mees Izmailov, kelle kolm haugi kaalusid veidi üle 3 kg. Kala saadi vähe, pooled võistlejad jäid ilma. Võitis Pärnu, Viljandi oli teine. Võistluse suurim haug 1,6 kg. Mina andsin oma 11 haugist üheksa ühele kohtunikule, kes puhastas need ära, pani veidi soola peale ja lubas töökaaslasi kostitada. Kaks haugi läksid õhtul pannile.

Hommikul toimusid võistlused õngitsemises ja heidetes. Mina aga loobusin võistlemisest ja põrutasime Jüriga uuesti Sange alla. Püüdsime kuni kl 14.30. Kala tuli hästi, päeva jooksul sain 10 haugi, kokku 14,0 kg, suuremad 2,0 kg ja 1,9 kg. Paar ahvenat sain ka. Jüri tõmbas paati 8 haugi, suurim 2,5 kg.

Nädal hiljem käisin veel üksinda Tõstamaal, olin seal kaks päeva aerupaadiga, ei midagi märkimisväärset.

1. SEPTEMBER, TÕSTAMAA. Tulime kolmekesi, kaaslasteks Meier Volli ja Mirka Jüri. Sõitsime Sange laiu juurde. Tegime pika püügipäeva, kuid tulemus oli üle ootuste lahja. Sain vaid kaks haugi ja ühe ahvena. Vollil oli kolm haugi ja üks ahven ning Jüril üks haug ja üks ahven. Peale meie oli Sange all veel kaks paatkonda, neilgi paadi peale kolm-neli kala.

Jäime ööseks baasi. Hommikuks paisus tuul tugevaks ja Sange poole minna ei saanud, loopisime laidude ümbruses. Päeva naelaks oli mul 1,09 kilo kaalunud ahven, kes haaras Luht Mati tehtud võnkuvat lanti. Hauge püüdsin 5 tk – 5,5 kg. Jüri sai kaks haugi, Volli sõitis juba eelmisel õhtul ära.

7. SEPTEMBER, KALLASTE. Tulin külla Luht Matile, kes juba kuu aega töötas Peipsi Kaluris ehitustööde juhatajana. Ta tahtis küll kohe kaluriks saada, aga kui kolhoosi juhtkond sai teada, et Mati on lõpetanud TEMT-i, tehti talle ettepanek mingi aeg oma erialal töötada ja hiljem lubati kaluriks vormistada. Mati sai elamise otse kalurite sadama kõrvale, oli üürnikuks eramajas. Teiselt korruselt avanes kaunis vaade Peipsile, järv jäi umbes 50 meetri kaugusele majast.

Käisime õhtul tiiru järvel, madalikul 2 km kaldast. Mati sai nädal varem sealt kolme tunniga 85 ahvenat – 12,7 kg. Mees, kellega järvel käisime, oli Mati juures ehitustööline. Tal oli paat Krõm ja mootor Moskva. Mees pidi olema Kallaste kõvemaid kalamehi, rääkis meile oma saakidest ja näitas ka püügiriistu, millega talvel lutsu püüab. Ütles, et on saanud ööga kuni 100 kg lutsu. Ei teadnudki, kas uskuda seda juttu või mitte − ei tundnud ju, kes ta selline on. Siigasid pidavat saama kuni 80 tk päevas –tundus, et mees pingutab ikka oma saakidega üle, ja mitte vähe. Vastu ei hakanud talle midagi rääkima, kuna meil Matiga siia- ja lutsupüügi kogemused Peipsil puudusid. Igal juhul spinningupüügis see Vasja (tema õige nimi) sai meie käest haledalt pähe. Mati püüdis 17 ahvenat, mina 8 ja Vasja vaid ühe ahvena. Käisime hommikul uuesti sama koosseisuga lanti loopimas ja sel korral oli saak veelgi kasinam. Mina püüdsin 7 ahvenat, Mati 4 ja Vasja jällegi ühe.

Jäin veel päevaks Mati juurde ja läksime kolmandal korral väikest pöörlevat lanti loopima. Sel korral olime kahekesi Vasja paadiga ja kala saime veidi paremini. Mati püüdis ligi 40 ahvenat, mina 29.

24. SEPTEMBER, VILJANDI JÄRV. Üle pika aja üritasin koha püüda, sain ühe, 1,6 kg, järgmisel õhtul veel ühe, 1,5 kg.

Rudolf Sirge õngitsemise mälestusvõistluse rändauhind. (Erakogu)

6.−7. OKTOOBER, URUMARJA. VSÜ Kalev kalasportlaste vabariiklik kokkutulek Pärnu jõe ääres enam-vähem Urumarjal, aga teisel kaldal. Seal oli ELBE spordibaas. Osavõtt oli kuidagi lahja, kohale tuli vaid viis klubi. Nii hilisel ajal varem kokkutulekuid ei korraldatud, see ehk saigi määravaks.

Õngitsemine toimus otse baasi all, sektorid olid vaid 300 m pikad ja viis võistlejat pidi selle jupi peal klassi näitama. Püügiaega nagu ikka kolm tundi. Oma sektoris oli mul parim kalasaak. Õngitsesin enamasti viidikaid, lisaks ka särgi ja nurge, kokku 106 kala – 0,82 kg. Selle tulemusega teenisin pronksmedali. Esikohamees Ü. Haidak Pärnust püüdis 37 kala – 2,67 kg. Teiseks tulnud tallinlane J. Kanarbik õngitses välja 202 kala – 0,99 kg. Võistluse suurim kala särg, 160 grammi. Võistkondlikult parim Pärnu, teine Viljandi, kolmas Tallinn.

Päeva teisel poolel toimusid võistlused spinninguheidetes. Avo Kaur võitis nii täpsusheited kui ka skiši vastavalt 94 ja 90 punktiga, mina aga võitsin kaugusheite tulemusega 68,42 meetrit. Kolmevõistluse võitjaks ja ühtlasi Kalevi meistriks tuli A. Kaur, teine koht J. Kanarbik, kolmas samuti pealinna mees Raabe, mina tulin neljandaks. Võistkondlikult heidetes parim Tallinn, teine Viljandi, kolmas Pärnu.

Hommikul läks lahti spinningupüük, kus mul tuli kogeda tublisti ebaõnne. Püük toimus samas, kus eelmisel päeval õngitsemine, aga nüüd oli kõigile võistlejatele üks ühine sektor –1,5 km pikkune lõik.

Mul toimus juba esimese heitega rabamine, kuid haug pääses lahti. Veel mõned heited ja võnkuva landi otsa kargas kindel mõõduline haug. Tirisin ta päris lähedale, kui üks landi kahest kolmikust takerdus mingi oksa taha ja enne, kui ma suutsin haugist kinni haarata, rabeles see otsast ära. Nagu hiljem selgus, oleks see umbes 0,7−0,8 kg haug toonud mulle kas kulla või vähemalt hõbeda. Sain veel kaks haugi lanti rabama ja ka kaldale, kuid üks oli 37 cm ja teine 39,5 cm pikk. Üritasin seda haugi küll venitada 0,5 cm pikemaks, kuid ei tulnud sellest midagi välja.

Kõigist 30 võistlejast sai haugi ainult Avo Kaur, tema 620 g kala tõi talle kulla. Kaalule esitati ka üks 80 g ahven, mis tõi Haapsalu mehele hõbemedali. See oli äärmiselt kahtlane seik, sest nagu rääkis üks meie kohtunikest, nägi ta, kuidas üks Haapsalu kohtunik oli püüdnud pika ridvaga sikutiga ja saanud tema nähes umbes 100-grammise ahvena. Kuna kõik võistlejad ja kohtunikud said vabalt liikuda kogu sektori ulatuses, siis võiski see väike ahven sattuda „juhuslikult“ võistleja kätte, kes püüdis kogu aeg suure võnkuva landiga.

Tänu Avo haugile tuli Viljandi võitjaks nii spinningupüügis kui ka kokkutuleku üldvõitjaks. Teiseks jäi Tallinn, kolmandaks Pärnu. Kombineeritud võistlus jäeti ära.

13. OKTOOBER, VILJANDI JÄRV. Panin ketasunnad eelmisel õhtul järve ja hommikul tulin neid otsima. Tihe udu raskendas tublisti minu tegevust, alles paari tunni möödudes hakkas udu hajuma. Kummuli oli hommikul kolm ketast, kahel olid kohad otsas: 2,2 kg ja 1,9 kg. Kaks unda jäidki leidmata, kuigi järv oli peegelsile. Ju leidis keegi teine.

Õhtul tulin jälle järvele ja püüdsin veel kolm koha: 2,0 kg, 1,6 kg ja 1,5 kg. Jätsin unnad ööseks järve, kuid järgmisel hommikul oli kummuli ainult üks und, seegi tühi. Leidsin ühe Mirka Jüri unna, kus oli otsas 3,5 kg koha. Andsin selle Jürile üle.

Käisin korduvalt Suurejõel, hauge sain kaks kuni kuus, kuid suuremaid kui 1,8 kg ei tulnud kordagi.

8. NOVEMBER, VILJANDI JÄRV. Eelmisel õhtul sai kettad järve asetatud, kuid hommik rõõmu ei pakkunud, kummuli ainult üks und ja seegi tühi. Läks natukene aega mööda ja sain käe valgeks: koha, 2,3 kg.

18. NOVEMBER, VILJANDI JÄRV. Vahepeal sai ka käidud järvel, kuid kohasid ei trehvanud. Nüüd siis õnnestus üks 2,4 kg koha kinni püüda. Hauge ikka sain, kuid mitte palju, nii 1−3 tk käigu kohta. Mõned kobedad ahvenad sai ka ketasunnaga välja meelitatud, suurim oli 780 grammi.

16. DETSEMBER, PEIPSI JÄRV, OMEDU. Jää Peipsil kannab, 13−15 cm paks. Ilm juhtus olema jube, −14 kraadi ja väga tugev pinnatuisk. Tulime KEK-i bussiga, meid oli 13 meest. Püüdsime vaid 1,5 tundi ja lahkusime järvelt. Käe said kalaseks vaid neli meest, neistki üks püüdis vaid ühe rääbise ja üks sai poolekilose lutsu. Mina püüdsin kaks ahvenat ja ühe rääbise.

29. DETSEMBER, PEIPSI JÄRV, KALLASTE. Käisime kahe sõiduautoga. Luht Mati tuli meiega koos jääle. Kaldast läksime ainult 2 km, siis tuli lai pragu ette ja jäimegi selle kõrvale püüdma. Sain õhtuks 48 ahvenat, kokku 4,8 kg. Mirka Jüri püüdis kaks ahvenat rohkem ja Muru Mati kokku 45 ahvenat. Luht Mati piirdus 25 ahvenaga. Jää umbes 20 cm paks.

KOKKUVÕTTEKS. Aasta jooksul sai kalal käidud 113 korda ja püütud 340,8 kilo kalu. Suurim kala haug, 4,0 kg.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?