Kalastusreis Slovakkiasse − suured kalad heitliku ilma kiuste

Gerli Albert, 15. juuli 2020

Forelli on jõgedes väga palju, kuid suuri kalu võtma saada pole niisama lihtne. Ilmselt seetõttu, et sealsed kalad saavad sadu või rohkem kordi n-ö konksu tunda, sest enamasti kehtib seal püüa ja vabasta reegel.

Parimad jõed lendõngepüügiks jäävad Kõrg- ja Madal-Tatra mäestike vahele.

Slovakkia on turistide seas tuntud ennekõike just Tatrate poolest. Lisaks on seal suurel hulgal rahvusparke ja puutumata jõgesid.

HEA KOHT SUURE KALA PÜÜGIKS. Kalastusreisi sihtkohana ei paista Slovakkia olevat just eriti tuntud, kuigi lendõngitsemine on seal väga populaarne. Lisaks toimuvad lendõnge maailmameistrivõistlused üsna tihti just seal ja on teada, et Slovakkias püütaksegi võistlustel enim kala.

Kala on seal väga palju, kuid suuri kalu võtma saada ei ole niisama lihtne. Ilmselt seetõttu, et sealsed kalad saavad sadu või rohkem kordi n-ö konksu tunda, sest enamasti kehtib seal püüa ja vabasta reegel – lühendina C&R, mis tuleb inglisekeelsetest sõnadest catch and release. Lisaks võib osades lõikudes püüda vaid ilma kidata konksuga, kuid leidub näiteks ka lõike, kus on lubatud päevas kaasa võtta kaks kala.

Jõgesid majandavad seal kalastusklubid ja jõelõigud on nende vahel jaotatud. Kalastusklubi liikmeks olemine annab kohalikele võimaluse soodsamalt kalastada, kuid see nõuab talgutel käimist, jõgede ääres koristamist jms, et veekogud ja ümbritsev keskkond oleksid hoitud ja korras.

Bela jõe harjus. (Erakogu)

VIHM RIKUB PLAANE. Minu, Madise ja Mati lendõngereis Slovakkiasse sai alguse Tallinnast, kust lendasime Lõuna-Poola linna nimega Katowice. Sealt edasi sõitsime rendiautoga ja jõudsime umbes südaöö paiku Slovakkia külasse nimega Lúčky, kus peatusime järgnevad kuus päeva.

Järgmisel hommikul kallas tohutult vihma ning seda juba kolmandat päeva järjest, seega otsustasime natuke ringi sõita ja vaadata, mis olukorras jõed on. Avanev vaatepilt ei olnud just kõige meeldivam, sest muidu väga selge veega jõgi nimega Vah oli sogane ja pruuni värvi. Siiski otsustasime sellele jõele võimaluse anda ning otsisime lõike, mis oleksid n-ö püütavad, kuid vihma aina sadas ja sadas. Olud muutusid üha kehvemaks ja selle päeva saagiks jäid ainult mõned tibatillukesed harjused.

Järgneval päeval oli ilm selgem, kuid öö läbi oli ikkagi sadanud. Seega otsustasime vaadata jõge nimega Bela, sest eeldasime, et kuna voolukiirus on sel jõel oluliselt suurem, võiksid ka tingimused paremad olla. Jõgi ei olnud selline nagu peaks, kuid oluliselt selgem kui Vah. Ühtlasi märgin, et Bela oli kindlasti minu sealne lemmikjõgi. Tingimused kalapüügiks olid seal küll oluliselt raskemad, eriti algajale, kuid jõgi ise ja loodus olid fantastilised! Palju kala me sellel päeval ei saanud, kuid euro nümfimise tehnikat kasutades õnnestus meil Madisega mõned ilusad harjused siiski kätte saada. Euro nümfimine (inglise keeles – european või euronymphing) on väga mitmekülgne ja efektiivne püügiviis. Idee on iseenesest lihtne, kuid hõlmab mitmeid nüansse. Esiteks kasutatakse pikki ritvu, klassikaline pikkus on 10 jalga ehk 3 meetrit. Püütakse kiires või ülikiires voolus ja ridva tipu alt. Eesmärk on saada nümf õigele sügavusele.

Nn euro nümfimise tehnika. (Erakogu)

LÄHEB PAREMAKS. Kuna ilm oli meid totaalselt alt vedanud ehk jõed olid kõrged ja sogased, siis piilusime järgmisel päeval hoopis üht järve. Sealt meil kedagi tabada ei õnnestunud, kuid loodus oli imeline ja toreda päevana läks see kirja siiski.

Järvepüük. (Erakogu)

Õnneks hakkas reisi viies päev jumet võtma ehk ilm oli ilus. Vahi jõe veetase oli alanenud ja vesi selgem. Nägime sillalt mitmeid ilusaid, umbes kilo kuni poolteist kaaluvaid harjuseid ja 1−4-kiloseid vikerforelle. Mina ja Madis kasutasime sellel päeval samuti euro nümfimise tehnikat ning nii õnnestus päris mitmeid harjuseid võtma saada, kuid suuremad minu kahva siiski ei jõudnud. Ka Madisel ja Matil läksid üle kolmekilosed kalad selles lõigus ära. Vahetasime kohta ning Madise ja Mati eelmise aasta kogemuse põhjal lootsime enne päikeseloojangut näha pinnas toituvaid kalu, kuid putukaid ei olnud ning polnud ka kedagi, kes meie kuivadest putukatest huvituks.

Kalata me siiski ei jäänud, kasutasime nümfe ja striimereid ning kõigil õnnestus tabada ilusaid vikreid. Minu kala kaalus ligi 3 kilo ning see elamus ei lähe mitte kunagi meelest. Mäletan, et ma isegi ei nautinud seda − süda lõi kiiresti, jalad värisesid ja oli suur hirm, et kala läheb ära. Kala väsitamine võttis umbes 10−15 minutit ja kahvas ta oligi. Päev oli kokkuvõttes edukas, ka Madisel ja Matil olid ilusad 3 kilo kanti kalad ning veel mitmed väiksemad.

Gerli vikker Popradi jõest. (Erakogu)

PIDU HAKKAB! Aeg lendas ja oligi käes meie viimane püügipäev. Otsustasime avastada jõge nimega Poprad, mis voolas läbi linna. Ühes lõigus käis püük betoonist astangute alt. Ütleme nii, et keskkond ei olnud küll absoluutselt meie maitse, aga kuna lugesime, et kalad on seal väga suured, siis otsustasime proovida.

Minu esimene kala oli kilo kanti vikerforell. Selliseid korjasime sealt üsna kiiresti päris mitmeid, kasutades jällegi euro nümfimist. Kalad olid keskpäeval väga aktiivsed, kuid siis võtt vaibus. Puhkasime lähedal olevas baaris pisut ja otsustasime, et püüame seda lõiku pimedani. Enne päikeseloojangut algas „tõeline pidu“ – kalad tulid pinda toituma ja me vahetasime nümfid kuivade putukate vastu. Mida pimedamaks läks, seda hoogsamaks muutus ka võtt ning suuredki kalad muutusid julgemaks. Seekord ma enam nii palju ei pabistanud ja tulin paremini toime ka suuremate kaladega. Püütud kalu ei jõudnud enam kokku lugeda ja mõned kalad olid nii võimsad, et neid ei näinudki – lips purunes ja kala oligi läinud! Väljas oli lõpuks nii pime, et heita oli pea võimatu, seega lugesime nii päeva kui ka reisi lõppenuks.

LUBADE MÜÜK VÕIKS OLLA LIHTSAM. Slovakkiast jäi väga hea mulje ja tundus, et kalastuskultuur on seal väga arenenud. Tuleb siiski mainida, et kalastuspiletite ostmine oli paras peavalu, kuna internetis seda teha ei saanud ning erinevatel jõgedel ja lõikudel püüdmiseks tuli osta pilet just sellelt klubilt, kes vastavat lõiku haldas. Ühel jõelõigul maksab 24 tunni pilet 20 eurot, mis tähendab, et kui tahad ühel jõel püüda erinevaid kohti, tuleb pileteid osta mitu ja erinevatest kohtadest. Tänu sellele, et Matile ja Madisele ei olnud see esimene kord, läks asi natuke kiiremini.

Madise vikker Popradist. (Erakogu)

 Mis see lõbu maksab?

Reisiga jäime kokkuvõttes ülimalt rahule ja leidsime, et 650 eurot sai hästi investeeritud.

Slovakkias on hinnad soodsamad kui meil, keskmiselt umbes 25%. Väljas söömine on pea poole odavam ja õlu maksab baaris 1 euro.

Ööbisime kahekorruselises majas, kus oli ruumi rohkem kui vaja ning öö ühele inimesele maksab 15 eurot. Selline hind tunduski lagi olevat.

Ööbimise hinnad algavad 7 eurost.

Lennupilet maksab 140 eurot inimesele, auto kolme peale koos kütuse, kindlustuse jms 250 eurot.

Kalastuspoodi kulus meil ligikaudu 100 eurot.

Kalastuspiletid ühele inimesele olid 120 eurot.

Ülejäänud 100 eurot kulus toidule ja joogile.

Kala otsas! Popradi jõel. (Erakogu)

Võta julgelt ühendust

Kui soovid abi reisi planeerimisel, võid julgelt pöörduda Tartu Kalaspordi Klubi poole!

Suhtlemine nõuab loovust

Inglise keelt seal eriti ei osata, ka vene keelt mitte. Seega tuleb rääkida läbisegi inglise, vene, saksa ja kehakeeles.

Keda Slovakkias püüda?

Lendõngitsejale võiksid Slovakkias huvi pakkuda jõeforell (Salmo trutta), harjus (Thymallus thymallus), vikerforell (Oncorhynchus mykiss), taimen (Hucho taimen) ja brook trout (Salvelinus fontinalis).

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?