Kätte jõuab linnulaulu ja pulmamängu aeg

Karl Adami, 20. märts 2020

Isaslind trummeldab tiibadega vastu keha, ajab suled kohevile, mõnikord hüppab efekti mõttes õhkugi. Eriliselt kostab aga kõrvu kõrge, langeva lõpuga vilistav laul, mis kõlab nagu pikoloheli. 

Kuigi rahvasuu nimetab märtsi ka hangekuuks, on see siiski esimene kevadkuu.

Soojad päikesekiired paitavad juba nii puutüvesid kui ka päevinäinud majaseinu. Viimaste ümbrusesse koguneb päeva peale päikesevanni võtma hulganisti putukaid ja taamalt kostab kärbsesumina kõrvale põldlõokese lõõritamist. Nemadki leiavad põldudelt juba piisavalt nokaesist. Mida enam lehekuu poole, seda enam saabub meile rändureid, et võimalusel kasvatada külluseajal üles järgmine linnupõlv.

Üpris kaua arvasin, et kevad algabki esimeste kuldnokkade, sookurgede ja põldlõokestega, kuid nüüdseks tean, et mõned sulelised hakkavad linnulapsi kasvatama märksa varem. Eelisseisus on need tiivulised, kes ei tihka kaugemale rännata ja peavad vastu meie heitlikud talvekuud. Nõnda on pulmamängude ja pesitsemisega algust teinud paljud metsasulelised: tutt-tihased, kuuse-käbilinnud, laanepüüd, valgeselg-kirjurähnid ja esimestel, näiteks asulates toimetavatel kodukakkudel, on pojadki juba pesast väljas.

HÄMARIKULAULIKUD. Kiirematel kodukakkudel, kes leidnud pesaõõnsuse suuremates asulates, on küll pojad väljas, kuid teised kuulutavad veel pilkases pimedas nii parkides, sobivates koduaedades kui kalmistutelgi territooriumi piire. Teisedki kakud on üha kindlamalt kevadele mõtlemas. Märts on kakkudele laulmise tippaeg. Ka jaanuaris võib juba mõnel soojemal õhtul laulu kuulda, kuid siis laulavad kakud lühidalt, otsekui naabrite tervitamiseks. Kevade edenedes muutub häälitsemine intensiivsemaks, lauljaid tuleb juurde ja laulu aeg pikeneb. Aprillis hakkab laul jälle vaibuma, sest aktiivne viljastamisperiood on möödas.

Praegu on parim aeg leevikesemõõtu värbkaku laulu kuulamiseks. Mõne suurema metsalaama serval või suisa embuses (väikestest metsatukkadest või põldudevahelistest saludest ta endale pesitsuspaika ei otsi), kus leiduks ka vana metsa, võib kuni tund enne päikeseloojangut ja veidi pärast sedagi kuulda pisikeste isaslindude vilistamist. Nende poissmeeste seast valivad emaslinnud endale kaasad.

Olen tähele pannud, et värbkakud vilistavad järgnevatelgi õhtutel üsna samades metsanurkades, seega võib neid enne loojangukontserti algust pisut otsida. Sarnaselt teistele kakulistele ei pane nad inimese kohalolu väga pahaks, peaasi et viimane nende jahti, laulu või pesitsemist liigselt ei häiriks.

LAANEPÜÜDE MÄNG TASUB VAATAMIST. Kevadel mängivatest kanalistest kerkivad silme ette ikka nii rabamaastikel kudrutavad tedred kui ka siirdesoometsades võimutsevad metsised. Mõlemad liigid on pulmamängudeaegse häirimise suhtes äärmiselt tundlikud ja neid ei tasu otsima minna. Meie kanalistest mängivad aga ka laanepüüd, kes võivad mõnikord armuavaldusteks valida suisa pisikese metsatalu hoovi. Ka häirimise osas on nad pisut vähem tundlikud, kuigi kahejalgse lähenedes üritavad siiski taganeda ja hoida puuvõrasse.

Laanepüüd võib enim kohata vanemates okaspuu-segametsades. Eriti palju leidub laanepüüsid puistutes, millest voolab läbi oja või suisa jõgi, kus laiub tihedalt alusmetsa ning kõrgub sangleppa, sarapuud, kaske ja haaba. Nimelt kuuluvad nende urvad ja pungad laanepüü talvisesse ja varakevadisse menüüsse. Sestap võib laanepüüsid kuni esimeste rohuliblede ja tärkavate õiteni kohata enamasti puudel, kust nad inimese pärast kohe minema ei lenda ning mõnikord lasevad end pungi või pajuõisi mugides kaua jälgida.

PEENE VILEGA KANALISED. Maapinnale meelitab laanepüüsid lisaks kivitükikestele, marjadele ja rohulibledele ka kevadine mänguaeg. Nende mäng pole küll nii uhke vaatepilt kui teiste metsislaste oma, kuid selles leidub sellegipoolest rohkelt nüansse. Isaslind trummeldab tiibadega vastu keha, ajab suled kohevile, mõnikord hüppab efekti mõttes õhkugi. Eriliselt kostab kõrvu aga kõrge, langeva lõpuga vilistav laul, mis kõlab nagu pikoloheli. Enne vilistamist tõmbab laanepüüisand end kössi ja justkui õhku täis, suunab noka taeva poole ja laseb kogu vile kehast kuuldavale.

Seda kuuleb enim hommikuti, enne päikesetõusu ja mõni aeg pärast seda. Kuna laanepüüdel on üsna kindel territoorium, võib vilet kuuldes saada aru, kus need väikesed kanalised iga päev toimetavad. Kui kord laanepüüdele peale sattuda, tasub neid edaspidigi samast paigast otsida.

Mõnikord alustavad laanepüüd mängu suisa hilistalvel, kuid põhimäng jääb siiski märtsi ja aprilli. Võrreldes teiste, suuremate kanalistega on laanepüüd monogaamsed. Olen tähele pannud, et paari teravaim pliiats on emaslind, kes hoiab sageli eemale. Paarilise ja sobiva territooriumi valivad isaslinnud tegelikult juba eelneval sügisel ning kevadine pulmamäng on pelgalt paarisuhte ja territooriumi kinnitamiseks. Teised paarid enamasti mängu ei sekku, aga kui mäng peaks toimuma piirialal, läheb laanepüüdelgi kakluseks.

PESITSEMIST ALUSTAVAD LAULULINNUD. Esimestel kuuse-käbilindudel on pesad juba punutud ning nende ristatud nokkadega lindude seas võib olla neidki, kel on tänavu juba esimene kurn pesas. Need kõrgustes toimetavad linnud juhinduvad nii nagu teisedki sulelised toidust. Kuna nende põhitoiduks on kuusekäbiseemned ja nendega toidavad nad järelkasvugi, võivad nad pesitseda suisa paukuva pakasega.

Käbivaesel aastal toimetab kuuse-käbilinde meie mail vaid tuhatkond isendit, käbirikkal aastal aga sadu kordi rohkem. Tänavune aasta on käbirikas, mistõttu tasub pöörata pilgud lähima metsa suunas, kus leiduks rohkelt käbisid kandvaid kuuski. Kuigi esimesed vanemad juba hauvad ja isegi toidavad poegi, leidub neidki, kes tegelevad alles pulmamängudega. Kuuskede tippudes laulvaid isaslinde võib näha veel maikuuski. Maapinnale laskuvad käbilinnud vaid mineraalide saamiseks või janu kustutamiseks, mistõttu peaks pilgu pöörama madalamate kuuskedega metsa suunas. Päris igal aastal sellisel määral käbilinnulaulu ei kuule, mistõttu ei tasu võimalust raisku lasta.

Pesitsemisega on alustanud ka pisikesed kollakad siisikesed ja okaspuulembesed tutt-tihased, kelle menüüs on samuti aukohal okaspuuseemned. Kevade edenedes ja lume taandudes leiavad mõlemad liigid seemneid maapinnaltki, kus nad inimesest suurt välja ei tee.

Meie pisemate lindude hulka kuuluvad porrid ja pöialpoisid on samuti okaspuu-segametsades märtsikuus aina häälekamad ning nii märkab neid hõlpsamalt.

TRUMMELDAJAD ON HOOS. Ilmselgelt ei saa kevadekuulutajatena alahinnata kodumaiseid rähniliike, kes justkui üksteise võidu territooriumide piire paika seavad. Rähnide tulevastest pesapaikadest annavad praegu tunnistust metsapõrandal lebavad puulaastud. Eriliselt hakkab silma musträhni pesaehitus, mille jälgi võib näha nii suuremate haabade kui ka mändide all. Ühtlasi kostavad nõgikikka häälitsused ja trummeldamine väga kaugele.

Rähnide trummeldamine on minu hinnangul kuuldav pea kogu päeva ja mida soojemaks lähevad ilmad, seda põnevamaks trummeldamiskoor kisub. Sellest heliderägastikust hakkab kõrvu ka muidu vaikse ja väga pisikese väike-kirjurähni täristamine. Seda kuuleb enim jõgede ümbruses, kus leidub rohkelt eri vanuses pehmeid lehtpuid, näiteks sangleppa ja halli leppa. Mõistagi tasub rähnidele asu anda ja nende tegemisi eemalt jälgida.

EELTÖÖ TULEB ENNE METSA MINEKUT ÄRA TEHA. Eelkõige häälte järgi orienteeruvaid linnuhuvilisi ja -piltnikke saadab enim edu. Selleks, et tunda ära kevadine laulja või häälitseja, tuleb eelnevalt teda laulmas näha või küsida nõu teadjamatelt. Aastatega on aga tekkinud ka muid võimalusi, näiteks erinevad veebilehed, mis linnuhäältest suisa pungil.
Alustada võib näiteks lehest www.loodusheli.ee, kus on võimalik tutvuda nii meil esinevate lindude kui ka helimaastikega.

Kui on aga teada linnu nimetus ja oleks soov kuulda, mis hääli ta on võimeline tegema, tasub kiigata lehele www.xeno-canto.org, kuhu on koondatud kogu maailma linnuhääled. Nii saab selgeks, kuidas põristab puul laanerähn või hoopiski koljatimõõtu musträhn ning kuidas vilistab värbkakk.

Kuna märtsis on rohkelt pulmamöllu just nimelt metsatiivuliste seas ning eriti palju linde võib kohata eriilmelistes suuremates metsades, kus leidub ka puutumata vanametsa eraldisi, tasub enne minekut uurida metsaportaali register.metsad.ee. Menüüd kasutades saab aktiveerida nii vääriselupaikade, 3. kategooria liikide alade kui ka kaitstavate alade välispiiride erinevaid kihte.

Ühtlasi on võimalik tutvuda nii era- kui ka riigimetsade eraldiste vanuselise ja liigilise koosseisuga. See on väärt abimees igale metsas liikujale.  

ÖINE LAULULIND HÄNDKAKK. Ka värbkakust märksa suurem ja muidu vaiksem händkakk avab kevade saabudes sagedamini noka. Erinevalt värbkakust tuleb händkaku kuulamiseks näpistada aega unetundidest, sest tema laulab pea eranditult öösel, kesköö paiku. Isase territooriumihäälitsus on kaheosaline, kõlalt pehme ja sügav „uhu uhuuhu“. Emane laseb kuuldavale aga mitmesuguseid kähisevaid häälitsusi.

Händkaku laulu kuulmiseks tasub kõrva suunata suurema okaspuu-segametsa ja kuusiku poole, kus leiduks muuhulgas rohkelt suuri, õõnsustega puid või suisa kakkudele mõeldud pesakaste. Kuigi pimedast metsast on händkakku üsna vaevaline otsida, aitab tema öise laulu kuulmine anda aimu territooriumist, kus tasuks ülejäänud aasta jooksul käia lahtiste silmade ja avatud meeltega, sest enamik händkakke on paigalinnud.

RONK, KAH LAULULIND. Laululindude hulka kuuluvate tumedasulgsete ronkade pildistamiseks on praegu üks paremaid aegu. Veel märtsiski võib sattuda ronkade mängulennu keskele. Need suured ja muidu väga tähelepanelikud vareslased on hetkeks valvsuse kaotanud ning tuhisevad puusammaste vahel ja sinise taevalaotuse all.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?