Püüame kevadist vimba ja särge!

Margo Pajuste, 20. märts 2020

Tavalisest veelgi varem algab tänavu õngemehe unistuste aeg, mil merest trügivad jõgedesse kudema prisked vimmad ja särjed.

Särg

Särg ei istu kõige kiiremas voolus. Pigem tasub teda otsides läbi püüda vooluservad, vaiksemad sopikesed ja voolu tagasipöördekohad.

Särjepüük pole küll raketiteadus, kuid siingi võib kahest kõrvuti püüdvast mehest üks õhtul koju minna kümne kalaga, teine aga paarikümne kilo värske voblamaterjaliga.

VARUSTUS. Et püütakse enamasti voolust või selle servast, sobib kõige paremini rulli- ehk Bologna õng pikkusega 4‒6 meetrit. Lihtkäsiõng peab enamasti olema pikem.

Ka korgiga ei maksa peenutseda, kevadine kõrge vesi eeldab alates 5 grammi raskust ujukit. Voolus toimib stabiilsemalt munakujuline ujuk, pikema antenniga. 

Et rakendus kipub tihti kinni jääma, võiks põhitamiili jämedus jääda koguni vahemikku 0,16‒0,22 mm, lips 0,12‒0,18 mm. Tina mitmete haavlitega laiali laotamisel puudub mõte, aitab ühest-kahest tinast.

Konks peab jääma suurusesse nr 10‒14, valmistatud peenest, kuid tugevast traadist ja olema terav. Konksu asemel võib kõrges ja sogases vees kasutada plastist kirptirku, kala märkab seda paremini. Head värvid on neoonkollane ja -roheline, kuldne ja punane. Söödaks sobivad kärbsetõuk, sõnnikuuss ning kui on viitsimist otsida, siis ka puruvana.

Vimb

Käsiõngega vimmapüük ei erine palju särjepüügist, kuid kalad kaaluvad rohkem ja kilose vimma käsiõngega välja venitamise mõnu vastu saavad vähesed püügiviisid.

VARUSTUS. Sobib samasugune ritv nagu särjepüügil ‒ mida pikem, seda parem. Et kalad on suuremad kui särjepüügil, ei tasu kasutada peenemat pealiini kui 0,2 mm, lipsud 0,14‒0,16 mm.

Alla 5 g ujukit pole mõtet kasutada, sest vool võib olla väga tugev. Seevastu pole kala pelglik, nii et udupeeni rakendusi ei lähe tarvis ka vimmapüügil.

Konksu asemel tasub kasutada kirptirku ‒ kõrge veega koguni volframist, tavalise veeseisuga plastist tehtut. Vimmale meeldib punane toon, kuid proovida võib ka kollast ja erkrohelist.

Söödaks sobivad kärbsevastne ja sõnnikuuss. Vimma absoluutne lemmiktoit on maipõrnika tõuk ‒ kui kusagilt seda leiate, ei jäta vimb võtmata.

KUIDAS KALA OTSIDA? Peamiselt püüavad Eesti kalamehed kevadist vimba Pärnu ja Kasari jõest.

Vimb kulgeb jões oma radu mööda ja see tuleb üles leida. Mõistlik on visata oma rakendus nii palju ülesvoolu kui võimalik ning lasta sel siis voolus allapoole kulgeda. Nii tuleb meetri kaupa läbi proovida erinev kaugus kaldast. Vimma sööt peab hõljuma võimalikult sügaval, max 20 cm põhjast.

Kui kala alles tuleb merest jõkke, siis ei hoia ta veel päris kiiresse voolu. Läbi tuleks proovida veidi vaiksemad kohad kärestike all ja peal. Kui kude juba käib, võib kala istuda väga kiires voolus ja täitsa madalas, 50 cm vees. Parv liigub ja kohas, kus eile saadi kena saak, ei pruugi täna tulla ühtegi võttu

Parim püügiaeg jääb kevadel ennelõunasse ja enne videvikku.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?