Aasta rekordkala konkurss: edetabelit läks juhtima karpkala

Margo Pajuste, 16. oktoober 2020

Sügise saabudes muutub konkursile saadetud kalade kaal aina muljetavaldavamaks.

17,5 kilone karp. (Erakogu)

17,56 KILO KAALUV KARPKALA. Rolf Rais püüdis ühest Saaremaa siseveekogust võimsa karpkala, püügiriistaks rulliga käsiõng ja söödaks saiakuul. „Väsitamisele kulus ehk 45minutit,“ kirjutab ta. „Võib-olla ka kauem, ei ole kindel. Hasart oli suur, aeg oleks justkui seisma jäänud.“

Teadaolevalt on Eesti karpkala rekord 18,5 kilo. Niisiis saab Rolf oma karbi eest 94,92 punkti, sest just 94,92% moodustab tema karpkala kaal Eesti rekordist.

Selle tulemusega läheb Rolf ka meie aasta rekordkala konkurssi juhtima. Palju õnne!

1,95 kilonen kuldkoger. (Erakogu)

1,95-KILONE KULDKOGER. „8. augustil õnnestus linaskipüügi ajal kohata penikeele vahel pinnal uitavat kokre,“ jagab püügimuljeid Deivid Jürgen. „Natuke aega ta seal peesitas, siis läks umbes meetri sügavusele. Jõudsin korgi ruttu samale tasemele sättida. Söödastasin konksu kiirelt uue ööussiga ja pärast vetteviset hakkas nii kümne sekundi pärast madin pihta. Tuli suure vaevata välja ning imestus oli suur ‒ nii kuldset ja nii lapikut kala pole ma enne näinud. Nagu taldrik teine!“

1,5 kilone ahven. (Erakogu)

POOLETEISTKILONE AHVEN. Ahvena püüdis Pärnu jõest 22. septembril Romet Kehkla. Püügiriistaks oli tonka ja söödaks viidikatükk. Ahven kaalus täpselt 1,5 kilo. Võrdluseks: teised ahvenad pildil on vahemikus 250‒300 grammi.

KUIDAS OSALEDA? Konkursil osalemine on lihtne. Teie, head lugejad, saadate meile pildi enda püütud suurest kalast. Meie anname sellele rangelt erapooletult punkte.

Pole oluline, kas kala on haug, forell, linask või mõni muu uimeline veteasukas. Meie universaalne hindamismetoodika aitab ka eri liiki kalad omavahel joonele panna. See käib nii, et arvutame välja, millise osa moodustab konkursile saadetud kala kaal teadaolevast Eesti rekordist. Kui näiteks Eesti haugirekord on 22,7 kilo, siis 11,35 kilo kaaluva haugi eest saab konkursil täpselt 50 punkti, sest see moodustab rekordist 50%.

Igal kuul saab suurima kala püüdja auhinna ja aasta kala püüdja veel midagi eriti magusat.

KONKURSI REEGLID. Osaleja peab saatma pildid kalast koos lühikese püügikirjelduse (kust, millal ja millega püütud), kala kaalu ja enda kontaktandmetega aadressile toimetus@ajakirilooduses.ee.

Arvesse lähevad ainult osaleja enda tänavu Eesti vetest püütud kalad.

Kala kvalifitseerub konkursile, kui vähemalt ühel fotol on selle taustal mõõdulint. Žürii otsusel võib erandkorras kvalifitseeruda ka pilt, millel on mõni objekt (lant, ritv, rull vms), mis lubab ligikaudselt määrata kala suuruse.

Kõiki vaidlusi lahendab žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kalastajate Seltsi esimees Andres Duuberg, Eesti Mereinstituudi teadlane Aare Verliin ja ajakirja Kalale! Looduses peatoimetaja Margo Pajuste.

Kivi kotti!

Osaleja annab konkursile kala pildi saatmisega AS Õhtuleht Kirjastusele õiguse kasutada fotot ajakirjas Kalale! Looduses ja teistes ÕK väljaannetes ilma täiendavalt luba küsimata. Samuti lubab ta ÕK-l töödelda oma isikuandmeid nii palju, kui see on konkursi raames vajalik.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?