Milline matt või madrats toob matkal hea une?

Margo Pajuste, 19. juuni 2020

Udupeenest, pehmest ja kallist madratsist pole eriti kasu, kui suvaline okas muudab selle hetkega vaid paariks kihiks sünteetiliseks kangaks.

Heal küljealusel on suur osa selles, et matkaja ärkaks hommikul heatujulise ja väljapuhanuna.

Iseenesest tundub lihtne − suvel piisab ka õhemast vahtplastmadratsist, talvel oleks vaja paremat soojusisolatsiooni. Kui meeldib pigem pehmem küljealune, tasub vaadata erinevate isetäituvate või enamal-vähemal määral pumbatavate õhkmadratsite poole. Kui aga teemasse süveneda, läheb kõik veidi keerulisemaks.

MILLEKS MADRATSIT VAJA LÄHEB? „Mati esmane otstarve on eraldada magaja külmast aluspinnast, seega sõltub mati kasutamine otseselt kasutustingimustest,“ selgitab Tartu Nipernaadi matkaklubi instruktor Heldur Pedajas, kes on mägimatkajana hästi kursis kõige uuema, kergema ja peenema matkakraamiga. „Aastaaeg on vaid üks näitaja. Tegelikult tuleks mati valikul lähtuda sellest, mille peal magad. Näiteks lumi on üsna hea isolaator ja selle peal on palju soojem magada kui jääl. Kõige karmim ongi magamine puhta jää peal liustikul.“

Hea madratsiga magad otse liustikul. (Shutterstock)

Kuid magamismatil on ka teine otstarve, mis muutub eriti tähtsaks vanemas eas − ja see on pehmus. „Une kvaliteet on kindlasti parem, kui kõik luud-kondid pole kanged, nagu kipub kergesti juhtuma õhema mati peal magades,“ räägib Heldur. „Mägimatkajate seas on käibel irooniline ütlus, et pole midagi paremat kui hea pehme kalju külje all.“

Kolmas valikukriteerium on mati vastupidavus. Kergest ja paksust matist pole eriti kasu, kui suvaline okas muudab selle hetkega paariks kihiks sünteetiliseks kangaks. „See on ka põhjus, miks mina kannan isetäituva mati kõrval alati kaasas õhukest penomatti, mis kaitseb seda igasuguste torgete eest. Eriti kipub väga terav olemas just lõunamaine loodus – seemned, lehed, kõik on okkaline.“

Rullpeno edasiarendus - ühelt poolt fooliuiga vahtplastmatt. (Shutterstock)

VANA HEA RULLPENO. Kõige odavamalt saab kätte kõigi matkajate ja kaitseliitlaste kuldse klassika. Lihtsa ja lollikindla mati leiab supermarketist või universaalpoest, nagu näiteks Jysk, Handymann või Koduekstra vähem kui 10 euroga. Vahtplastist matt on kerge ja odav, ei lähe katki ega tühjaks ning ajab enamikel soojema aastaaja matkadel Eestis asja ära. Näiteks on üks matkateemade arvamusliidreid Tõnu Jürgenson jäänud kindlaks just vahtplastile (vt vastavat lisalugu).

„Mina olen esimesed kümmekond aastat ainult penoga ööbinud,“ ütleb MTÜ Estlander ellujäämiskoolitaja Marek Nisuma. „1990. aastatel polnudki muud valikut, nii talvel kui ka suvel. Ka Meegomäe lahingukoolis olid ainult need kasutusel, Kaitseväe talvelaagrites ja mujal. Lisaks torkekindlusele saab seda kasutada ka ujukina veetõkete ületamisel.“

Klassikaline rullpeno. (Shutterstock)

Ka vahtplastmatid on arenenud ning tänapäeval on neidki juba üsna pakse, erineva kärg- ja muu struktuuriga. Marekile on silma jäänud Thermaresti volditav mudel Z Lite SOL, mis on üks soodsamaid küljealuseid selle firma tootevalikus.

KAS ISETÄITUV MATT IKKA TÄITUB ISE? Üks matkatarvete vaikselt hääbuvaid trende on nn isetäituvad matid. „Ei need täitu nii väga ise midagi, see on tegelikkuses pigem reklaamijutt,“ nendib Heldur. „Kindlasti tuleb üle puhuda. Mida vanem matt, seda rohkem on see mahumälu kaotanud, eriti kui seda hoitakse vahepealsel ajal kokkurullituna. Tavapraktika laagri püstitamisel on, et seda tüüpi mati kork tehakse lahti ja matt pannakse telki, kus see vaikselt nii palju kui suudab täis imbub. Ise saab vahepeal muid asju teha-toimetada. Enne magamaminekut aga puhutakse matti veel nii palju kui suudetakse ja siis kork kinni.“

Hommikul on sellise mati kokkurullimine taas paras peavalu, sest õhk ei taha kuidagi välja tulla. Trikk on selles, et matt tuleb tühjaks rullida kaks korda, ütleb Heldur. Kui esimene rullimine tehtud, siis kork kinni, matt tagasi lahti ja rullimisega uuele ringile, kuni kogu järelejäänud õhk on korgi ette kogunenud. Siis tuleb kork lahti keerata ja matt lõpuni tühjaks pressida.

Iga madrats hakkab kord liiga ruttu tühjenema. (Shutterstock)

HÄSTI UNUSTATUD VANA. Täispuhutavaid kummimadratseid ei veetud tõsisemale matkale kaasa ka toona, kui need olid veel popid, sest kaalu jagus neil omajagu. Ring on aga täis saanud ja täispuhutavad mudelid taas tõusuteel. „Nüüd kasutatakse uuemaid materjale ja kaal on hoopis teisest kategooriast,“ selgitab Heldur. „Need on kergemadki kui isetäituvad matid. Nende täitmiseks on lisaks lihtsalt kopsu jõul puhumisele ja tavalistele pumpadele leiutatud igasuguseid täitmisviise.“

Omamoodi tupikteeks osutusid ka nn anatoomilise lõikega matid, kus kaalu püüti kokku hoida selle pealt, et matid läksid jalgade poolt kitsamaks. „Paraku ei maga meist keegi nagu pikalipandud tinasõdur. Tõenäoliselt keerab inimene ennast öösel räheldes sellise mati pealt lihtsalt maha,“ räägib Heldur. „Kõige mõistlikum on ikkagi katta kogu telgi põhi võimalikult ühtlaselt matiga, et isolatsioon aluspinnast säiliks ka siis, kui ennast unes keerad.“

Mida teha, kui matt läheb katki?

„Selleks on mõned vana kooli trikid,“ ütleb Heldur Pedajas. „Esimese asjana soovitame alati kaasa võtta nn termokile, mida kasutatakse esmaabis kannatanu katmiseks. See maksab apteegis umbes viis eurot, aga muudab telgis magamise palju soojemaks. Termokile pannakse talvistes oludes mati ja telgi põhja vahele, hõbedane külg ülespoole. Nii peegeldab see magaja soojust tagasi magamismatti.“

Kui su matt on katki, aitab sinu ja maapinna vahel sooja hoida igasugune vahekiht. Võib kasutada oma seljariideid, köie saab lahti puhtida ja magamiskoti alla laotada, külje alla kõlbab panna ka seljakott jne.

Tootja väitel õhumullidega vahtplast, mis märksa soojem kui tavaline. (Shutterstock)

Mida näitab matil olev R-arv?

Mitmed autoriteetsemad tootjad näitavad oma mattidel-madratsitel ära R-arvu − mida suurem see on, seda paremini isoleerib küljealune magajat maapinnast. Näiteks loo alguses mainitud Thermresti kokkuvolditava vahtplastmati R-arv on 1,7, kallimatel isetäituvatel madratsitel ulatub see üle 5.

Matkainstruktor Heldur Pedajas ütleb, et R „müsteerium“ on kena katse anda tarbijale mingigi indikatsioon magamismati isoleerimisvõime kohta, kuid paraku võib selle külge klammerdumine eksitada: „Ühest soovitust, millist matti peaks mingites oludes eelistama, ei saagi anda, sest inimeste enda soojuse tootmise võime on erinev. Keskmiselt on see meestel umbes viis kraadi suurem kui naistel, aga ka see on vaid statistiline keskmine. Lisaks ei tohi unustada, et magamisel on tegemist süsteemiga, kus osaleb ka magamiskott. Suvel on minu jaoks alati piisanud vähemalt 1 sentimeetri paksusest rullpenost. Sellistel mattidel pole mingit ametlikku R-näitajat, aga vajalik isolatsioon on tagatud.“

Klassikalised soovitused R-väärtuse puhul ütlevad, et suvel võiks see olla kuni 3, kolme hooaja mattidel 3−5 ja talvel üle 5. Aga nagu öeldud, ei tasu neisse numbritesse väga klammerduda, nendib Heldur.

Millist tootjat eelistada?

„Kui rullpeno puhul pole vahet, kes on tootja, siis mattidel võib töökindlus suuresti varieeruda,“ selgitab matkainstruktor Heldur Pedajas. „Mattide üks lipulaevadest on Thermarest. Selle kohta olen palju head tagasisidet kuulnud, samas pole ise pidanud vajalikuks sellist investeeringut teha. Hetkel kasutan suhteliselt tundmatut brändi Trimm, mida müüb Matkamaailm. Olen kõik oma suvised ja talvised matkad viimased viis aastat sellega tehtud saanud. Alati on kaasas ka õhuke mõnemillimeetrine peno, et teravad asjad matti ei lõhuks. Sellega on ka hea suvalises kohas lõkke ääres vedeleda, mida magamismatiga kuidagi teha ei tihkaks.“

Tõnu Jürgenson loobus õhkmadratsitest

„Igal aastaajal kasutan ainult tavalist vahtplastist lebomatti ja kärgmatti,“ ütleb matkaguru Tõnu Jürgenson. „Kui liigun autoga ega pea varustust seljas vedama, lähevad külje alla kaks tavalist ja üks kärgmatt.“

Isetehtud lavats. (erakogu)

Kahe mati puhul läheb kärgmatt alla ja selle peal on tavaline matt. Kui Tõnu kasutab kolme matti, on kärg kahe tavalise vahel.

„Talvel ehitan tihti metsas madala lavatsi, millele panen kuuseoksi,“ selgitab ta. „See on eriti soe ja mugav. Isetäituvate madratsitega on mul talvel olnud halbu kogemusi. Õhk läheb külmaks, kui ööbid madalal temperatuuril.“

Vahtplasti kasuks räägib seegi, et torgi seda palju tahad, küljealune kõvemaks või külmemaks ei muutu. Iga õhku sisaldav madrats on aga paraku haavatav. „Seepärast olen ka loobunud igasuguste isetäituvate ja täispuhutavate madratsite kasutamisest,“ ütleb Tõnu.

Lavats telgis. (erakogu)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?