Eesti Kalastajate Seltsilt: veel maaparanduse mõjust Eesti loodusele

Võttes aluseks Eesti pindala ja maaparandussüsteemide arengukavades kinnitatud andmed, arvutasin kokku, et Eestis toimivate kuivendussüsteemide mõjuala suurus on võrreldav 3,8-kordse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve pindalaga (13 509 km²).

Lahutades Eesti maismaa pindalast suuremate järvede pindala (43465,3 km² ‒ 3555 km² = 39910 km²) saame tulemuse, et kuivendussüsteemid moodustavad Eesti pindalast umbes kolmandiku. See on maa-ala, mille ulatuses lõigatakse sadevesi/pinnavesi põhjaveeks saamise ringlusest ja suunatakse otse vooluveekogudesse. Looduslikul ringlusel peaks osa sadeveest imbuma põhjavette ja osa aurustuma. Metsad ja taimestik akumuleerivad samuti palju niiskust, mille saavadki valdavalt sademetest ja pinnalähedasest põhjaveest.