Eesti Kalastajate Seltsilt: veel maaparanduse mõjust Eesti loodusele

Madis Messimas, 19. veebruar 2021

Võttes aluseks Eesti pindala ja maaparandussüsteemide arengukavades kinnitatud andmed, arvutasin kokku, et Eestis toimivate kuivendussüsteemide mõjuala suurus on võrreldav 3,8-kordse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve pindalaga (13 509 km²).

Lahutades Eesti maismaa pindalast suuremate järvede pindala (43465,3 km² ‒ 3555 km² = 39910 km²) saame tulemuse, et kuivendussüsteemid moodustavad Eesti pindalast umbes kolmandiku. See on maa-ala, mille ulatuses lõigatakse sadevesi/pinnavesi põhjaveeks saamise ringlusest ja suunatakse otse vooluveekogudesse. Looduslikul ringlusel peaks osa sadeveest imbuma põhjavette ja osa aurustuma. Metsad ja taimestik akumuleerivad samuti palju niiskust, mille saavadki valdavalt sademetest ja pinnalähedasest põhjaveest.

Tänaseks on aru saadud, et kuivendamisega likvideeritud märgalad, sood ja rabad on meie veekogude lahutamatu osa ning väärivad taastamist. Eestile enamalt loomuomased allikatoitelised veekogud oleksid nii majanduslikult, ökoloogiliselt kui ka kultuuriliselt kordades rohkem väärtuslikud kui rikutud veerežiimi, reostatud või rikutud koostise, kinnikasvanud ja hääbuva liigirikkusega veekogud.

Kuidas läheneda olemasolevatele kraavidele?

Eestis tuleks rakendada kinnise ringiga kuivendussüsteemide printsiipi. Asulates, linnades ja maanteedel ei kasutataks enam kuivendusdrenaaže ja kraave, mida asendaksid imbuvust lubavad kattematerjalid ja maanteede alla rajatud imbsüsteemid
Kui halbade mõjutustega kraavide suudmed veekogudesse on suletud, taastavad jõed oma süsteemid nelja-viie aasta jooksul. Reaalsed näited on täiesti olemas.

MIS ON TULEMUS?

  • Põllud ja loodus ei kuivaks ka põuasemal kuul.
  • Taastuks pinnalähedane põhjavesi.
  • Veekogud taastaksid oma loomuliku toite. Allikatoitelised veekogud sünniksid uuesti.
  • Vähemalt jõgede ülemjooksud ja ka keskjooksud ei külmuks ka ‒15° juures.
  • Vee värvus ja läbipaistvus muutuks loomulikumaks.
  • Jõgedes taastuks püsitaimestik ja elustik muutuks elurikkamaks.
  • Jõgedes ei toimuks pidevat kallaste ja puude vette langemist.
  • Täidaksime suure osa veedirektiivi eesmärkidest, viies inimtegevusest põhjustatud mõjutused selles osas miinimumini ja suurendaksime oluliselt looduslikule seisundile lähedasemat seisundit kõigis veekogudes.

Konkreetne tegevus peaks algama veekogude toiterežiimi taastamisest ehk kuivendussüsteemide suublate sulgemisest. Suurte kuivendussüsteemi võrgustike omavaheliste ühenduste katkestamisest. Inimtekkeliste voolutõkete eemaldamisest.

Vaatame Ühendkuningriigi näidet

Teistes riikides mõistetakse, et veekogu hea seisund tähendab võimalikult looduslikulähedast seisundit ja minimaalseid inimtegevusest tulenevaid mõjutusi.

Näiteks Ühendkuningriigis pole mitte kunagi meiega samaväärse efektiivsusega kuivendussüsteeme olnudki. Seal eemaldatakse põldudelt vaid suure sajuga tekkivaid lompe ja säilitatakse vesi kogutuna kraavides või tiikides, et seda uuesti kasutada.

2014. aastast kehtib UK-s nõue, et kõik uued õuealad, mänguplatsid ja väiksemad tänavad peavad sadevett läbi laskma. Magistraalteed rajatakse nii, et imbsüsteem on teekatte all ja mingeid kraave ei tohi seal olla.

UK näide 1 (Kuvatõmmis)

KRAAV EI SUUBU JÕKKE. Toon siia näite (ülal). Märgala on kraavistatud, kuid pildil on selgelt näha, et kraavid ei ole valdavalt ühendatud. Need ei suubu otse jõkke, vaid jõega paralleelselt läheb kraav, millel on vaid kohati (suurveega) ülevoolu toimel ühendus jõega. See on märgala, mis igal kevadel ujutub üle, moodustades järve. Vesi aga taandub ja läbi sajandite kasutatakse suviti neid alasid karjatamiseks. Nii on karjamaad stabiilsemalt kasutuses, loodus veega varustatud ja jõgi kahjustamata.

UK näide 2 (Kuvatõmmis)

ÜHENDUS JÕEGA VAID SUURVEEGA. Näide 2, samuti UK-st. Kilomeetrite ulatuses kulgevad jõega paralleelselt mõlemal pool kaldas kraavid. Seal on vaid mõned kohad, kus lüüside või ülevooluga tekitatakse ühendus jõega äärmisel vajadusel, kui vett on liiga palju. Ka jõe- ja kraavivee värvus on täiesti erinev, mis tõendab, et kraavivesi ei suubu jõkke. Meil on need aga kas päris sama või ligilähedase värvusega.

Näiteid ei saa pidada UK osas üldistavaks, vaid need on spetsiaalselt sellistele kohtadele välja töötatud lahendused. Lihtsalt UK-s on selliseid kraavivõrke väga vähe. Toodud pildid peegeldavad aga valdavat mõtteviisi, et kraavivesi ei tohiks sattuda otse jõkke.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?