Kohaliku kala lõimumisest tuliste vürtsidega ehk Kalakarri haugist, kiisast ja... ümarmudilast!

Pajuvärava talus sündis sedakorda üks vürtsikas ja tummine kalaroog.

Mina eelistan alati kohalikku valget kala punasele. Tihti meeldib mulle meie hõrke väikseid vee-elukaid süüa puhata lihtsa maitsena, aga viiruste ja külmaga, eriti pärast hapukapsa-süldi-seapeki-kuud, tahaks end turgutada millegi terava ja eksootilisega. Mis seal salata, teravates toitudes, olgu need siis meie enda mädarõikast ja küüslaugust või tšillist, on väge ja tervist kah. Reisile ma sel talvel tõenäoliselt ei jõua, sest rahakott on täpselt sama õhuke nagu Väikse väina ahvenafilee kunagi, aga siis saabki heade vürtsidega endale välismaa ühes tervisega koju kätte tuua. Igasugused teravused on mulle väga meelt- ja mokkamööda ja kui kuskile soojemale maale satun, kondan ikka mööda vürtsiturge, sest juba need lõhnad ajavad hulluks. Ja kui ise ei jõua, aga tuttavad lähevad, palun endale alati just nimelt mõne põneva maitseaine kingituseks kaasa tuua.Muidugi tuleb vürtsidega ettevaatlik olla ja valida ikka kvaliteetset kraami: näiteks ostsin mullu Egiptusest pool kilo valget pipart, mille mingid ussikesed pikemata nahka panid. Kujutage ette: on ussikesi, kes söövad valget pipart! Tegelikult on ka Eestis täiesti arvestatav vürtside valik, nii et soovi korral leiab kõik vajamineva heast toidupoest, vürtsipoest või internetist.Minu lemmik-karrid tulevad Indiast ja tegelikult pole ma sinna kunagi sattunud, küll aga vaadanud kümned videoid Youtube’ist ning õppinud oma vennalt Hanneselt, kellest paremat karrimeistrit ma Eestis kohanud pole. Tegelikult armastan ma üle kõige seda eksootilist toitu hoopis omakasvatatud lambalihast, aga kui isutab millegi kergema ja oluliselt kiirema järele, on meie kohalik kala parim valik.Just nagu valge eestlane keset India elu ja melu, leidsid Muhu kalapoest soetatud Maarjamaa haug, kiisk ja ümarmudil koha mõnusa, terava ja tummise karri sees ja sobisid sinna kui valatult!