Lendõngega Seišellidel troopilises paradiisis
Aafrika koosseisu kuuluvaid eraldatud Seišellide saari ümbritseb kalarikas India ookean, kust saab palmi all istumisele vahelduseks püüda näiteks seaninu ja noolhauge.Minu senine soolase vee lendõngepüügi kogemus on peamiselt piirdunud Omaaniga. Pärast teist püügireisi sealsetele randadele otsustasin, et järgmine salt'i püük peab olema võrdluseks kusagil mujal. Kallimaga sügisest puhkuseplaani tehes püüdsime leida kohta, mis vastab meie mõlema ootustele. Tema soovis minna kaunile troopikasaarele, mina tahtsin seal ka mõnusalt kala püüda. Võiks ju arvata, et selliste soovidega sobivaid paiku on maailmas mustmiljon, aga pärast põhjalikku kodutööd ja saarte kaalumist ei jäänudki neid liiga palju sõelale. Lõpuks leidsime, et sobivaim paik võiks olla Praslini saar Seišellidel. Peale selle, et Praslin on tõeline troopikaparadiis, on seal ainulaadne saareloodus ning seda pisikest saart ümbritseb väga kalarikas ookean.Praslini saar ja selle eluolu Kuuludes küll Aafrika koosseisu, asuvad Seišellid täiesti üksi ja eraldatuna keset India ookeani. Lähim koht Aafrika mandril asub Somaalias ja seegi üle 1300 kilomeetri kaugusel. Kuigi see saareriik asub Eestist enam-vähem otse lõunas, on sinna minek üsna vaevarikas. Meie üle 20tunnine teekond lõppes lühikese propellerlennukisõiduga. Enamik lennujaamu, kuhu maandunud olen, on suured ning kihavad nii inimestest kui ka igasugustest liiklusvahenditest. Praslini lennujaam on aga pisike ning seda ümbritseb ühest küljest lopsakas loodus ja teisest türkiissinise meri. Saar on väike, pea kuus korda väiksem kui meie Muhu saar. Enamikul oma kalareisidel olen ööbinud telgis, aga kuna see reis oli eelkõige puhkus koos kallimaga, siis võtsime umbes viiest lennujaama ees seisvast taksost ühe ja suundusime öömaja poole, mitte esimesse tühja randa telki üles seadma. Kuna sellel reisil on oluline koht ka kalapüügil, siis majutuse valisime heade püügikohtade lähedale ja suure hotellikompleksi asemel võtsime väikese maja koos grilli ja hästi sisustatud köögiga.
Seišellid on tuntud oma maailma kauneimateks nimetatud randade poolest, aga väga eriline on ka sealne maismaaloodus. Tänu ekvatoriaalsele kliimale on siin tohutu lopsakus ja saari katab võimas ürgmets. Loodusest on enim tuntud maailma suurimat, kuni 40 kg raskust pähklit kandev seišellipalm ja Aldabra kilpkonn, üks maailma suuremaid maismaakilpkonni. Kuna saared on väga vanad ja püsinud kaua mandritest eraldatuna, on enamik taime-, linnu- ja roomajaliike endeemsed (vaid teatud piiratud alal esinevad – toim). Eluolu on siin vaikne ja rahulik. Üks põlvedeni ulatuvate rastapatsidega kohalik mees ütles, et Praslini elanikud on hingelt rikkad, õnnelikud ja rõõmsad. Mulle tundub, et see kirjeldab saareinimesi hästi, sest kõik kohalikud olid siiralt abivalmid ja alati naeratavad.