Kuidas ma avatud kalasadamast ilma kalata koju tulin

Kolmandat korda peetud avatud kalasadamate päeva keskne sündmus toimus tänavu Eesti loodenurgas asuvas Dirhami sadamas.

Dirhamisse minnes püsis mu meeltes varasem mälestus Lao sadamas peetud RäimeWestist, kus triiki värske kalaga täidetud paadid sadamasse voorisid. Vaimusilmas lootsingi kohata midagi sarnast, kuid Dirhamis ühtki kaluripaati ega laeva näha ei olnud – ei tulemas ega minemas. Kaile püstitatud telgis müüdi varem püütud kala ja seal lookles kõigi kohal oldud tundide jooksul pikk järjekord inimestest, neist paljudel olid kaasas suured mannergud.Järjekorras seistes sai maitsta isa-poja Koržetsite valmistatud kalaroogi ning populaarne oli ka viieeurone kalaseljanka. Just pikkade järjekordade tõttu jäigi teostamata plaan kala koju kaasa osta ja seda seal mekkida – pildistamistöö vajas tegemist. Ettevõtmist õnnistas ilus päikeseline ilm. Õhutemperatuur meretuultele avatud Dirhamis sellistesse kõrgustesse ei tõusnud kui näiteks Pärnus, kus samal aprillipäeval mõõdeti 24 soojakraadi, kuid kohaletulnuid see ei häirinud. Meeleolu hoidis üleval ansambel Winny Puhh, kelle liikmete seas on – nende endi väitel – ka üks kutseline kalur.