Kes on Eesti kalastiku vegan?

Artikli esimeses osas saime teada, kuidas mõjub Eesti kalade vastsete arengule nende toiduobjektide valik.

Vaatame nüüd, kes on Eesti kala, kelle hambadki on kohastunud just taimede söömiseks, kes armastab kõdu ja kes läheb esimesel võimalusel planktonilt üle elusale söögile.

KALAD SÖÖVAD SALATIT? Taimetoidulised kalad toituvad enamasti vaid pehmete lehtede ja vartega penikeeltest ja vesikatkudest, haisvatest mändvetikaist ujutakse tavaliselt suure kaarega mööda. Selle grupi tüüpilisemaks veganiks on roosärg, kelle sooltoru on suviti peaaegu alati ühele tõelisele veganile sarnast rohelist taimemassi täis ning kelle kohta võib väita, et tema põhitoiduks on veetaimestik. Suurtaimed on oluliseks toiduallikaks ka suurematele särgedele. Siiski mängivad veetaimed kalade toidulaual üpris väikest rolli, eeldatavasti armastavad nad veetaimi sama palju kui inimesed prae kõrvale salatit tõsta. Ilmselt pole kalad väikese salatilembuse tõttu ka taimetoidu kasutamiseks hästi kohastunud, välja arvatud ehk roosärg, kelle neeluhambad on erinevalt teiste karpkalalaste omadest saagjalt kurrulise pinnaga, sobides hästi taimetükkide peenestamiseks. Siiski ole sa kohastunud veetaimi toiduks tarbima või mitte, erilist toiteväärtust mõne rasvase põhjaloomaga võrreldes loota pole ‒ salat jääb salatiks ka veeriigis. Erinevalt mäletsejatest nagu veised ja lambad, puuduvad kalade seedesüsteemis tselluloosi lagundavad bakterid, mis teeksid taimedest energia saamise palju tõhusamaks.