FOTO | Suure värvikirevuse ootel
Luitunud rohukõrred lamanduvad üksteise järel, lopsakad võilillelehed neid ääristamas; luhtadel on püsti üksikud õitsevad angervaksad ja metsades toimub ehk aasta tihedaim liiklus. Mõnes metsanurgas on hõikeid ja valju kõnet enamgi kui linnuhääli ‒ korilashinged uitavad puusammaste keskel.
Pärast esimesi suuremaid külmasid on metsas taas rahulik ning pöialpoiste või porride imepeened kutsehääled kostuvad selgemalt.
Loodusest leiab juba taimi, kelle jumes on omajagu pruune, kollaseid ja punaseid toone, ometi jääb suurem sügisvärvide aeg oktoobrisse. Kuigi leidub päevi, mis võivad kostitada suvise sooja ja päikesepaistega, on september minu jaoks suvest lahtilaskmise kuu. Kui suvel olid paljud mu käigud ja kohtumised juhuslikud, siis sügisest kevadeni on taolisteks käikudeks valget aega vähevõitu, mistõttu sõltub enamik pildiretkedest eeltööst ja varasemalt teostatud luurest.