Tabatud röövpüüdjatelt kätte saadud tuhanded vähid aidati tagasi vette

Et jõevähid Eesti jõgedest päriselt otsa ei saaks, tohib vähke püüda vaid kalastuskaardi alusel, kindlaksmääratud veekogudel ja üksnes augustikuu jooksul.

Jõevähk armastab puhast hapnikurikast vett, seetõttu ei leidu teda sugugi igal pool. Teame umbes 300 jõevähi elupaika, kuid enamikus neist on vähkide arvukus väga väike ja püük pole kuigi tulemuslik. Seda suurem on aga surve neis paikades, kus vähipopulatsioon on veel arvukas, eelkõige Saaremaal ja Lõuna-Eestis, aga ka Harjumaal.

Vähipopulatsiooni kaitseks käisid keskkonnainspektorid augustis püügikohti kontrollimas kõigis maakondades. Selle käigus alustati nii väärteo- kui ka kriminaalmenetlusi ja võeti ära terve hulk märgistuseta, järelikult röövpüüdjatele kuuluvaid püügivahendeid. Keskkonnainspektorid päästsid tänavu röövpüüdjate käest tuhandeid elusaid vähke, kes lasti tagasi vette kasvama ja paljunema.