Kehv talv ei meeldi enamasti ka kaladele

Kui puudub paks lume-ja jääkiht, mis kevadel sulab ja meile suurvee toob, on üks kannataja kahtlemata haug. Tema kudemise edukus sõltub pääsemisest üleujutatud luhtadele.

Tänavune soe talv mõjutab Eesti kalade elu pigem negatiivselt. Võib arvata, et lühike ja soe talv võiks olla meie kalade paljunemisele ja kasvule kasulik, kuna soojemas vees on kõigusoojaste kalade ainevahetus kiirem ning nii on neil rohkem aega, et toituda ja kasvada. Eks see võikski osaliselt nii olla ja eriti röövkalad omandavad sügiseks suurema kasvu.Hiljutised uuringud aga näitavad, et lühikesed talved võivad pärssida kaladepaljunemisvõimet. Pärast lühikest ja sooja talve toodavad emased ahvenlasedväiksemaid marjateri, nende koorumisedukus on üldiselt väiksem ja koorunudvastsed on samuti väiksemad kui emastel, kes läbisid pika talve.Teadlased väidavad, et kliima soojenemine võib just selliste faktorite tõttu mõjuda parasvöötme kaladele negatiivselt (Farmer jt, 2015). Samas, kui nad läbivad eelvastse ja vastse staadiumi edukalt, tuleb lühikesele talvele järgnev pikem kasvuperiood neile kasuks. Näiteks Võrtsjärve samasuviste kohade puhul on täheldatud, et ellujäämus sõltub kahest aspektist. Kui samasuvistel õnnestub sügiseks üle minna zooplanktonitoidult kalamaimude neelamisele ehk röövtoidule ning saavutada seeläbi ka suurem kehamass ja pikkus, on nad valmis paremini vastu panema ükskõik kui karmile talvele. Kui aga röövtoidule ei õnnestu üle minna ja keha mõõtmed jäävad kesiseks, aitab suurt suremust ära hoida pehme talv ja sellega kaasnevad head hapnikuolud. Mõnel aastal jäävad kõik alla aasta vanused kohad planktonitoidulisteks, kuid pehme talve tõttu on noorkalade suremus väike. Järgneval kevadel on neil lihtne röövtoidule üle minna, kuna toit on olemas varakult kudevate kalade (särg jt) vastsete ja maimude näol.