Spetsialist selgitab: spinninguga kohapüügist
Kohapüügi võimalusi Eestis pole kuigi palju. Kohakala püüdmise ekspert valgustab, kuidas seda põnevat ja nutikat soomuselist tabada.
Koha on kala, kes Eestis satub enamiku harrastuskalastajate saagiks juhuslikult üpris harva – paljud pika staažiga kalamehed polegi koha kunagi tabanud. Põhjuseks on kindlasti asjaolu, et see põnev kala ei elutse kaugeltki kõigis Eesti veekogudes ning tema elupaiga ja -viisi tõttu on eesmärgipärane ja saagikas kohapüük veidi keerukam kui haugi või ahvena landi otsa meelitamine.Samas tuleb oskajaid kohapüüdjaid aasta-aastalt juurde seoses Jigipüügioskuste levimisega. Lihtsaim kohapüügivõimalus on suvine kohatrolling Pärnu lahel, mille käigus püügipäeva jooksul lanti haaravatest kümnetest kaladest on mõõdukalade suhe enamasti 1:10-le ja paari-kolmekilose koha tabamisest räägitakse tagantjärele veel nädalaid, kui mitte kuid. Märksa suuremad kohad elutsevad meil Peipsis, mõlemas Emajões ja Võrtsjärves, samuti mõnekümnes Lõuna-Eesti väikejärves.Peipsis, Võrtsjärves ja teistes suuremates järvedes tabatakse suuremat koha üsna juhuslikult – peamiselt sügavamas vees kaaspüügina haugi-ahvenat trollides, ja väikejärvedes enamasti ööseks sissejäetud elussöödaga ujuvundadega. Suurel Emajõel seevastu on peale trollingu ja kalatükiga söödastatud tonka võimalik sihipäraselt ja edukalt koha püüda ka silikoonlandiga sügavamaid auke läbi püüdes ehk Jigitades.Kohapüüki piiravad Eestis nii kalavarude ja püügikohtade vähesus kui ka keelu- ja võtuajad. Pärnu lahel saab koha trollinguga püüda (viimastel aastatel) juulist septembri keskpaigani, Emajõel on kohapüük saagikas tavalisel aastal 16. juunist juuli keskpaigani ning septembri algusest novembri lõpuni. Eks see ole ka peamiseks põhjuseks, miks 16. juunist on saanud kohapüüdjate kogunemiskohaks just Emajõe alamjooks – seal on arvukalt kudemise lõpetanud näljast koha, kes agressiivselt pakutavat silikoonlanti haarab. Viimastel aastatel on Emajõe alamjooks 16. juunil üks kalastajate massilisemaid kogunemisaegu ja -kohti – jõe 10–12 viimasel kilomeetril võib sel päeval püügil olla isegi üle 150 paadi. Suure koha terav haamrilöögisarnane laks vastu silikoonlanti koos spinningut hoidva kalamehe adrenaliinitulvaga ongi just see elamus, mida Emajõe koha-aukudele ikka ja jälle otsima minnakse.Allpool kirjeldatud spinninguga kohapüügiviise olen praktiseerinud 16 hooaega, peamiselt Eestis ja Soomes. Selle aja jooksul olen tabanud sadu kohasid ja välja õpetanud hulga edukaid kohakütte. Viimastel hooaegadel on ikka vähemalt üks üle 5 kg koha ka meie paati tulnud. Kolmestest-neljastest rääkimata. Selle loo kirjutamise ajal õnnestus Soomes Jig'iga tabada 6,85 kg koha, paar päeva varem sai paadikaaslane 5,34 kg kala.