Endla järve linaskid elasid hapnikukriisi üle

Maaülikooli kalateadlane Teet Krause andis ajakirja mureliku pöördumise peale teada, et Eesti linaskipüügi ühes pühapaigas ehk Endla järves kalasõprade kartustest hoolimata linaskid talvel hukka ei saanud.

Tänavu veebruaris teatas ajakirjandus, et Endla järvele kalastama läinud mehi on tabanud ebameeldiv ja kurb üllatus: jäässe puuritud aukudest hakkas välja pressima surnud linaskeid, särgi, ahvenaid ja hauge. Madal ja taimestikurohke järv on varemgi talviti hapnikupuuduse all kannatanud, kuid haruldaseks peeti olukorda, kus kalad surid isegi järve värsket vett toova kraavi suubumiskohas. Üks kogenud kalamees ütles Tartu Postimehele, et kui juba linask kraavi pressib, siis peab hapnikutase väga madal olema. Kalale! uuris linaskipüügi hooaja eel staažikalt kalateadlaselt Teet Krauselt, kuidas tänavu olukord linaskijärvedel on ja kui karmilt puudutas talvine hapnikupuudus Endla järve hinnatud elanikke. Krause tõdes, et täpse ülevaate saab ta linaskijärvede kohta anda alles sügisel, siis, kui neile katsepüükidega ring peale tehtud. Muu hulgas tehakse seiret sellistel klassikalistel linaskijärvedel, nagu Kaisma, Tõhela ja Kahava ning Saaremaal Mullutu-Suurlahel.Aga linaskipüügi meka – Endla järve – kohta oli kalateadlasel juba rõõmustavaid uudiseid.„16.-17. mail tegime Endlal katsepüügi. Nagu paljud harrastuspüüdjad, olime meiegi mures järve talvistest üleelamistest ja tagajärgedest, mida leheveerud kajastasid surnud kalade piltidega,“ nentis Teet Krause.„Katsepüük andis üle ootuste väga hea pildi: kalad on elus ja ootavad 1. juulil, kui keeluaeg läbi saab, jälle püüdjaid,“ kinnitas ta. „Surnud kalad võisid olla kevadtalvel Endla järve voolavas kanalis, kus vett tõepoolest vähe. Kanali suudmes on praegugi vett üsna vähe ja see on teine paik, kus kalad võisid hukkuda. Järve avavees, vanas kontrollpüügipaigas, Ahervare saare juures oli meil püügil võrgujada pikkusega 270 m,“ kirjeldas kalateadlane seirepüüki. „Kõik nakkevõrgud olid silmasuurusega vahemikus 45–75 mm. Püünises oli ligi 60 linaskit kaaluvahemikus 420–2920 grammi, kõik läksid pärast kaalumist vette tagasi. Mitu emaskala oli massiga üle kahe kilogrammi.“Krause sõnul sattus teistest liikidest kontrollpüügi saagi hulka näiteks kudenud hauge, kellest suurim kaalus 4,4 kilo. Ka tabasid teadlased kaks säinast, kellest üks oli Endla järve kohta päris kaalukas – 1,66 kilo. Võrku jäi ka üks ahven – suuresilmalistest püügivahenditest ujuvad need kalad muidu enamasti lihtsalt läbi. Kudenud emane ahven oli üks suuremaid, keda teadlased Endlast tabanud – 1180 grammi.„Seega on piisavalt alust uskuda, et see talv Endlale suurt kahju ei teinud,“ ütles kalateadlane Teet Krause.