Suvine jõeforellipüük käib uhkes üksinduses ja üle pea ulatuvas heinas

Suuremad kalad istuvad suvel tihtipeale kaldaservade või puunottide all, vahel võib neid tabada ka keset jõge rohuaukudest.

Kui mul paluti kirjutada artikkel suvisest jõeforellipüügist, siis mõtlesin algul, et pigem mitte.

Eks ma tunnen seda püüki küll, aga kas mul oleks ka teistele kohe midagi jagada, pole kindel. Pigem käivad minu kui giidiga seda püüki viimasel ajal proovimas välismaalased kui eestlased. Oleme ausad, see variant meeldib mulle endale ka rohkem. Kes siis ikka tahaks oma salakohti kõigile jagada, eriti kaasmaalastele, kes võivad igal vabal hetkel samale kohale tagasi minna. Hiljem tuleb endale uued salakohad leida ja see on omaette suur töö. Selleks tuleb käia eri aegadel erinevatel jõgedel ja jõelõikudel. Lisaks peab püüdma erinevate lantidega ja eri kellaaegadel. Kogu see protsess nõuab aega ja selle käigus tuleb maha sõita sadu kilomeetreid, isegi tuhandeid. Aga eks selles avastamises jõeforelli püüdmise mõnus seisnebki. Jõekapüük ei sobi kindlasti igale kalamehele.