Kudealade programm 2024–2034 keskendub kalade rändeteede avamisele

Küsi julgelt ministeeriumist, kuidas saada nõu ja rahalist toetust, et parandada oma kodujõe kalade kudetingimusi.

Kuidas parandada meie kalavarude seisu?
Eesti on kahtlemata loodusriik ja eestlane loodusrahvas. Sealjuures on kala olnud alati eestlase põhiline toidulauapoolis ja leidub piirkondi, kus kala on peamine toiduallikas juba sajandeid. Tänasel päeval ei ole sõltuvus kalast enam eksistentsiaalne küsimus, kuid kalapüük on muutunud üheks põhiliseks rekreatiivseks harrastuseks, mis ühendab endas nii sportliku tegevuse kui meelerahu ja vaimu tervistavad omadused. Kalapüüki saab harrastada igaüks ja võimaluste valik on väga lai, olenemata aastaajast või tuulesuunast.

Eks igaüks ole heietanud, et kunagi oli kala rohkem ja kalad suuremad ning üldse on viimastel aastatel võtt kehvem ja kalad kondisemad. Kindlasti leidub siin omajagu tõtt. Tunnistust sellest annab iga-aastane töönduskalade varu ülevaade, mis kinnitab püügimahtude piiramise vajadust („Eesti kalandussektori kohta andmete kogumise riikliku töökava täitmine“. Regionaal- ja põllumajandusministeerium: uuringud.). Nii liigub meie kutseliste kalurite põhiliste püügiliikide varu vähenevas trendis. Ökosüsteemide mõju on tihti vastastikune ehk ühe liigi oluline vähenemine tähendab, et ka teiste liikide käekäik enamasti kannatab. Näiteks harrastajate seas oluline püügikala meriforell toitub peamiselt just räimest ning viimase varude oluline vähenemine ei tõota head tulevikku ka meriforellile ja lõhele.