Pilk kalavetele 60 aastat tagasi: ikka teevad muret paisud, reostus ja röövpüüdjad

„Jõgede reostamine ilma igasuguste puhastusseadmeteta kohalike käitiste poolt on võtnud sellised mõõtmed, et näiteks Rakvere kandi kalameestel polegi enam peale kivi midagi kotti panna. Kunagi kalarikastel jõgedel takistavad kalavarude arengut ka paisud ja maaparandus,“ kurdab 1962. aastal ilmunud kogumik „Õngemees vestleb“.

Pilk sissepoole

Tervet rida veekogusid majandavad nüüd kalasportlased. Enamikul neist on klubid loonud ka kindla korra, rikastanud noorkalaga või sisse toonud uusi liike. Sõnaga, kalakasvatuslik töö käib. Teine osa organisatsioone ei taha ses osas aga kuidagi jalgu maha saada, jättes aruannetesse järjest tühja koha. Paistab, nagu käiks see, millega ühed agaralt tegutsevad, teistele täiesti üle jõu. Milles siis asi? Kas need organisatsioonid, kes veel ei ole suutnud majandada võetud veekogusid õieti kasutama hakata, ei võiks õppida seda teistelt (näit. Tallinna, Võru, Tartu) kalakasvatuse pioneeridelt?