Paisud toovad omanikele kohustusi ja suuri kulutusi

Kalade vaba läbipääsu tõkestamise pärast Keskkonnaametiga kohut käinud paisuomanikud on kaotanud pea kõik paarkümmend kohtuprotsessi.

Paisuomanikud saavad vajadusel keskkonnaministeeriumist nõu ja abi paisu likvideerimise planeerimisel ja rahastamisel.

Natuke rohkem kui sajand tagasi oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski. Neid oli eelkõige vaja tööstusrevolutsiooni edasitõukeks, et vili saaks jahvatatud ja palgid saetud. Vesi- ja saeveskeid oli pea igas külas ning veejõu kasutamiseks oli vaja ka paisu. Kunagi elutähtsad ehitised on tänaseks mittevajalikena ajaloo hõlma vajunud koos näiteks VHS-i ja asbestiga. Samas seisavad massiivsed paisud endiselt oma kohal ning kalade kudealadele pääsemiseks on lihtsalt uks kinni. Nii ei saa lõhe, meriforell ega jõesilm oma kudealadele.