Miks pole Eestis mitte ühtegi väga heas seisundis vooluveekogu?

Elina Leiner, Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist, 24. juuni 2022

Jõgede ja ojade paisutamine on üks põhjustest, mis hoiab tagasi rändekalade arvukuse kasvu. Et iga probleemiga tegelemisel on esimene samm võimalikult hea ülevaade olukorrast, kutsub Keskkonnaamet kalastajaid appi keskkonnaportaali paisude andmebaasi korrastamisele.

Kui järvekaladele Eestis elupaiku jagub, siis vooluveekogudega lood nii head ei ole.

Looduse seisukohast on paisutuseta jõgi peaaegu alati parem kui paisuga jõgi. Pais takistab vee ja kalade, aga ka muude vee-elanike loomulikku liikumist ning killustab ja moonutab vooluveekogu kui elukeskkonda. Kui vesi liigub paisu tõttu teisiti, muutub ka see, kuhu ja kuidas kogunevad setted – see kõik muudab jõe rändekaladele, aga ka muudele suurematele ja väiksematele vooluveekogu elukatele kehvemaks elukeskkonnaks. Tasapisi asendub jõe ökosüsteem seisuveekogu ökosüsteemiga.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?