Haned – kas looduse põlisosa või põllumehe nuhtlus?

Mitte kusagil mujal ei ole oma pesitsuspiirkonda suunduvate hanede-laglede rändepeatuste suhteline hulk ja tihedus nii suur kui Eestis.

Põhjapoolkeral levinud hane- ja lagleliikidest on Eestis kohatud tosinat.

Kuldnoka, põldlõokese, kiivitaja ja teiste kevadekuulutajate kõrval jälgivad meie põllumehed pingsalt mitmete teiste lindude saabumist. Juba mitme aastakümne kestel on murelindudeks saanud haned ja lagled, kes võtavad märtsist alates põldudel kahe kuu kestel matti, alul lume alt vabanenud talivilja- ja rapsiorastelt, siis aga ka äsjaseemendatud tera- ja kaunviljakülvidelt. Mereäärsetel aladel toituvad nad ka rannaniitudel ja karjamaadel, ent üha vähem, kuna need paigased kipuvad järjest enam võsastuma. Nii on haned lausa sunnitud leidma toitekohti sisemaal, kus eelistavad heinaväljadele viljapõlde – sealne taimik on ju rammusam ja mahlasem.