„Tavaliselt algab Eesti veekogudel kõige parem karpkala võtt esimeste päiksekiirte tõustes ehk umbes kella kolmest hommikul.“

Kohtume Eesti ühe staažikama karpkalapüüdja Igor Pisarenkoga ühel Võrumaa järvel, kus käib parajasti karbipüügi võistlus. Ilm on pilves, kuid soe ja aeg-ajalt sajab vihma. „Kõige parem karbipüügi ilm,“ kinnitab Igor. „Kui muidu saab kala pigem öösel ja vara hommikul, siis sellise ilmaga võib ta aktiivselt toituda päev läbi.“

Igor tutvustab meile lahkesti karpkalade elukombeid ja annab head nõu, kust teda järves otsida.

„Karpi on Eestis vähe,“ selgitab Võrus elav Igor, kes hakkas karpkala püüdma 15–16 aastat tagasi. „Reeglina kasvab ta neis vähestes järvedes, kus teda leidub, päris kopsakaks – 10, 12, 15, 16 kilo ja nii edasi.“ Et nende püügiobjekti elab Eestis nõnda napilt, käivad meie karbipüüdjad võistlusi korraldamas ka Lätis, kus on seda kala mitmetesse järvedesse asustatud spetsiaalselt selleks, et harrastuskalameestel oleks püügist rõõmu.