Nokaplagistajad, kes toovad lapsi

Meie suvises maastikupildis on viimase poolsajandi kestel saanud üsna tavaliseks suured valge-musta sulgrüü ning pikkade punaste jalgade ja punase nokaga linnud – valge-toonekured.

Toonekured on Eesti linnustikus suhteliselt uustulnukad, siiakanti ilmunud vaid paarisaja aasta eest, nii et neile „maakeelse“ nime panekul on tulnud seda osalt laenata ühelt teiselt, rahva hulgas ammu tuntud linnuliigilt. 

Selleks nimedoonoriks sai sookurg või lihtsalt kurg, kes on Eestis igipõline asukas, samuti kui meie põhjapoolse hõimurahva aladel. Millalgi hallil ajal jõudis meie maile ka üks teine samalaadne lind, kes aga eelistab varjulisi elupaiku. Aeg-ajalt jäi see läikivmusta ülapoole ja lumivalge kõhuga lind inimestele silma ning sai oma süngevõitu, Toonelaga seostuva välimuse ja varjatud elulaadi tõttu nimeks toonekurg. Kui üle-eelmise sajandi algupoolel jõudis Lõuna-Eestisse hoopis avalikuma oleku ja enamjaolt valge sulgrüüga teine suur punaste pikkade jalgade ja nokaga lind, sai temagi toonekure nime. Nii et niisketes põlismetsades elutseb must-toonekurg ja kultuurmaistul inimesi rohkem usaldav valge-toonekurg.