Riigikohus otsustas: kultuurimälestise kaitsevöönd ei takista veekogude ja Natura alade kaitset

Riigikohus leidis, et kultuuriminister ei saa oma käskkirjaga võtta kaitse alla paisjärve ja et Linnamäel kaaluvad keskkonnaõiguse normid üles muinsuskaitselised huvid.

Keskkonnaamet on püüdnud aastate jooksul leida Muinsuskaitseametiga kompromissi, kus Linnamäe pais jääks mälestisena vaadeldavaks ja ka jõgi saaks vabalt voolata.

Seni pole läbirääkimised tulemust andnud – puudub poliitiline tahe. Enamgi veel, kultuuriministeerium püüdis 2020. aastal välja antud ministri käskkirjas põlistada Linnamäe paisjärve, kirjutades selgituses, et ilma paisuta ei oleks paisjärve ja ilma paisjärveta ei ole pais algses kasutuses. Sisuliselt püüti tekitada olukord, kus paisutamine oleks kohustuslik, et saaks toota elektrit. Just elektritootmise igakülgne toetamine on Muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi soov – Linnamäe paisu väidetava muinsuskaitselise väärtuse tõttu. Ka ülalnimetatud käskkiri sai alguse Linnamäe HEJ omaniku palvest Muinsuskaitseametile.