„Seal, kus kormoranid paigale jäävad, kipub muu loodus välja surema.“

„Kormorani mõju pesitsus- või puhkekohtadele on ikka väga drastiline. Pesitsuskoloonias, kui pesad on puu otsas, võib mets surra kümne aastaga. Saarel või laiul hävib pesitsuspaigas taimestik veel kiiremini,“ räägib Marko Mägi, Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur ja kormorani uue ohjamiskava üks väljatöötajaid.

Millal ja kust kormoran Eestisse üldse tuli? Minu meelest ei ole ta ajaloost tuntud kui meie rannikute igipõline ehe ja asukas.

Sõltub, mis ajaperioodi vaadata. Tänapäeva inimesele on ta võib-olla tõesti nii-öelda uus lind – esimesed pesitsused üle hulga aja olid Soome lahes 1983. aastal. Tegelikult on ta siinkandis aga pesitsenud iidamast-aadamast, luuleiud on olemas kiviajast. Vahepeal ta lihtsalt lahkus meie aladelt – kas suure küttimise tõttu, söödi välja, või siis mingitel looduslike põhjustel. Möödunud sajandil tuli ta aga jõudsalt tagasi ja kasvatas arvukust, nii et mühiseb.