Lenda, lenda, lenda, must ronk!

Eeltalvises üsna helivaeses looduses kuuldavad linnuhääled kuuluvad enamjaolt hoiatus- ja lävimishüüete sekka. Viimati nimetatute hulgas on ühed kõrvahakkajamad ronkade krronk, krroap või krrahk, mis kostuvad lausa paari kilomeetri taha.

Valvsa ja isegi argliku linnuna hoiatab ronk liigikaaslasi pisut vaiksemate arrk-kraaksatustega ja nii paneme seda suurt, enamasti mitmekaupa salkadesse hoiduvat lindu kergesti tähele.  

MAAILMA SUURIM VÄRVULINE. Süsimusta, pisut sinakalt helkleva sulestikuga ronk kuulub lindude süsteemis värvuliste seltsi laululiste alamseltsi, nii et teda võib koguni lugeda maailma suurimaks laululinnuks. Tema häälitsuste ja kogukuse tõttu teatakse-tuntakse ronka hästi. Liigilevila on rongal palju laiem kui teistel vareslastel – Euraasias tundrast poolkõrbeni ning Gröönimaast Kamtšatkani, samuti on ta levinud Põhja-Ameerikas ja mõnel Vaikse ookeani saarel. On eristatud 8 alamliiki, lisaks eelmise sajandi alul välja surnud valgekirju farööri ronk. Euroopas jälitati ronki enne Teist maailmasõda armutult, nii et liik kadus mitmes lääneriigis hoopiski, ent on nüüdseks paljudesse piirkondadesse taasasustatud.