TALTSUTAME RÄIME: teeme kotlette

Räim on Eesti rahvuskala, meie au ja uhkus. Tavaliselt paneb perenaine ta värskelt pannile praadima, aga temast saab ka soolakala – silku. Seda küll päriselus enam väga ei tehta, kuna soolamist asendab sügavkülmik.

Järgnev lugu on rohkem nagu sisendava loomuga sisekõne iseendaga, miks ma võiksin rohkem räime süüa ehk kuidas seletada räime eripära Peipsi rääbisega harjunud eestlasele.

Üks mu lapsepõlvest senini püsinud kiikse on, et ma ei armasta väikest luist kala. Rist ja viletsus on liha sealt kätte saada. Ja ärge öelge mulle, et räimel pole luid. Ka vürtsikilul on luud! See, et mu isa oli kirglik harrastuskalamees ja värske Peipsi järve kala oli meil pidevalt laual, ei loe siin karvavõrdki. Nii jätab räim mind täiesti külmaks, sest suuruse mõttes on tal Peipsis analoog rääbise näol täitsa olemas. Ka rääbist soolati ja kohati nimetatigi soolarääbist samuti silguks. Kuigi, ega ka rääbisega ole mul nii sirgeid sotte kui mõne teise kalaga.