Eesti paisud: amortiseerunud, kallid ülal pidada ja loodust kahjustavad

Sindi paisu avamisega avati 3300 kilomeetrit jõestikku, mis on Euroopa mastaabis üks edulugusid ja troonib nüüd World Fish Migration Foundationi avalehel.

 

Eesti jõgedel on tänavuse aasta alguse seisuga 1082 paisu. Umbes 400 neist omavad paisutusluba, 350-l pole luba vaja ning ligi 300 tõkestavad jõgede voolu ebaseaduslikult, ilma loata. Lõheliste jõgedel on 37 paisu, millel pole paisutusluba.
Eriti problemaatilised on paisud, mis asuvad lõheliste jõgedel (selliseid jõgesid on Eestis 125) või veekogudel, mille osas on Eestil kohustus saavutada veekogu hea seisund.

EESTIT ÄHVARDAB TRAHV. Euroopa Liiduga liitumisel võttis Eesti kohustuse tagada teatud veekogumite hea seisund 2015. aastaks. Paljudel sellistel jõgedel põhjustavad kesist veekvaliteeti paisud, eelkõige kalade läbipääsu puudumise tõttu. Jõgede takistatuse korral ei pääse kalad kudealadele ja elupaikadesse ning seetõttu jäävad veekogu seisundi eesmärgid täitmata, halvimal juhul populatsioonid hääbuvad.