Metsaga või metsata?
„Kui järvede kallastel kasvasid veel põlised okaspuumetsad, hoidsid sammal ja raod sajuveed kinni, kurnasid ja jahutasid vett ning lasksid seda mitte ühekorraga järvedesse voolata. Nüüd, mil okaspuumetsad on enamikus maha raiutud ja neid asendavad noored lehtpuude võsastikud, voolavad soojad sajuveed otsemaid takistamatult järvedesse, kaasa viies uhtmeid ja soojendades liigselt järvede vett. Uhtmed langevad põhja, hävitavad ahvenate pesad ja katavad nende marja. Nii siginebki ahvenaid üha vähem ja vähem.“
James Aldridge, „Kütt“
Mets varjab veekogude eest valgust, milleta ei suuda veetaimed ja vetikad kasvada, kuid ka varustab veeloomi, -seeni ja -baktereid toiduga.
Võrade varjus saavadki vee-elulised veganid elada sedavõrd, kuivõrd nende ninaesine tuleb puude otsast. Või siis kuskilt ülaltpoolt jõest, kuhu valgus ligi pääseb. Järvedes varjab mets ainult servi, aga sealtki pudeneb ja liguneb vette toitu juurde. Pluss see materjal, mis saabub suubuvate vooluvete kaudu.