Erametsanduse toetamist võib vaadelda metsaomanike tunnustamisena tulevikku suunatud tegevuste eest
Paavo Kaimre, Aki Kadulin, Airiin Vaasa, 27. märts 2024
Metsaomanikud vajavad toetusi peamiselt uue metsapõlve rajamisel ja noore metsa hooldamisel, samuti üraskikahjustustega seotud tegevustel.
Kirjutis põhineb Eesti Maaülikooli metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetoolis tehtud uurimusele, mille keskmes olid metsaomanikele suunatud toetused.
Sajandivahetusest alates on Eesti erametsaomanikele igal aastal makstud toetusi, mida liigitatakse rahastamisallikast lähtuvalt kas siseriiklikeks või Euroopa Liidu (EL) toetusteks. Tegelikult jagunevad toetused isegi kolmeks, sest EL-i toetuste puhul räägime Natura 2000 metsade ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) metsameetme toetustest. Tõsi, Natura 2000 puhul oleks ehk korrektsem kasutada mõistet hüvitis.