Kahvapüügile kirjandusse. Või siis lantima luulesse?
Rainer Kerge, 16. veebruar 2022
Ma ükskord püüdsin kala püüda.
Sest ma olen ju Kaiavere järve kaldal sündinud ja koolieelseil aastail sealsamas kasvanud poiss, lainete lugemine ja kalade kuulamine on mul veres.
No ja mis see ahvena või kiisa kaldale kiskumine siis ära ei ole. Naabripoisil sillerdas räästaäär kuivavast särjest nagu tsirkusetelk või kaleidoskoop. Vend oli haugi käest hammustadagi saanud. Vähemalt nii ta väitis, sõdalase pilk pruuneis silmis.
Õnge leidsin, ussi ka, järv oli omast käest. Viskasin aga konksu vette ja jäin ootama.