Küsitlus: kuidas plaanivad erakonnad Eesti kalarikkust kaitsta?
Mittetulundusühingu Jägala Kalateed esindaja Liivia Mahlapuu korraldas asjaliku küsitluse ja uuris, mida plaanivad riigikokku pürgivad erakonnad teha Eesti kalarikkuse kaitseks ja hüdroenergiatootmise kahjude leevendamiseks.
Jägala Kalateed, Jägala lõhejõe taastamise avaliku huvi esindamise eestvõtja, soovis teada, kui valmis on 2019. aastal riigikogu valimistel kandideerivad erakonnad järgneval valitsemisperioodil hüdroenergia tootmisest põhjustatud kahjusid minimeerima ja Eesti kalarikkusi kaitsma. Jägala jõe avamine lõhedele on üks Eesti lõhejõgede taastamise etapp, sellest on huvitatud väga paljud. Jägala jõe taastamise poolt on hääletanud üle 1600 inimese. Kalandusega on otse või kaude seotud 300 000 inimest.Küsimust ajendas esitama Jägala lõhejõe taastamise ümber käiv diskussioon. Kuigi ELi seadus nõuab Natura 2000 alal Jägala jõe kaitse eesmärkide saavutamist ja olemas on nii keskkonnaministeeriumi tahe kui ka avalik huvi, siis siiani ei ole astutud samme, et looduslik elukeskkond taastada ja jõgi siirdekaladele avada.Valimisdebattides räägitu põhjal oli erakondade seisukohtadest raske aru saada, seetõttu tuli nendelt küsida otse. MTÜ Jägala Kalateed esitas erakondadele vastutustundliku energiatootmise ja kalarikkuse kaitse küsimustikus viis küsimust.Kümnest erakonnast vastas kaheksa: Vabaerakond, Reformierakond, Elurikkuse Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti 200, Keskerakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Küsimustikule ei vastanud sotsiaaldemokraadid ega Isamaa.Mida siis vastati? Reastame vastused enam-vähem parteide valituks osutumise ehk võimu juurde pääsemise järjestuses.