Pärnu jõe- suudme piirang

Jüri Nurk, Kalale!, keskkonnaministeerium, 14. september 2018

Peale Sindi paisu lammutamise on astutud ka järgmine oluline samm, millega harrastajagi kindlasti arvestama peaks. Alltoodud piirangute eesmärk on ikka üks ja seesama – kiirendada Pärnu jõestiku kalavarude taastumist.

Pärnu jõe suudmeala keeluala (rohelisega viirutatud) Pärnu lahes.

Alates 2018. aasta 20. juulist on Pärnu lahes alal, mis on piiratud kaldajoone ning punktist koordinaatidega 58º22.829'N, 24º27.664'E edasi mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º21.959'N, 24º26.302'E, 58º21.282'N, 24º27.961'E, 58º21.803'N, 24º28.711'E, Pärnu jõe vasaku ja parema muuli otsi ning edasi läbi punkti 58º22.095'N, 24º26.988'E punktini 58º22.683'N, 24º27.929'E keelatud kalapüük 1. augustist 30. novembrini.

Kalapüügieeskirjaga on lõhejõgede suudmealal raadiusega 1 km kehtestatud aasta läbi kalapüügi keeluala. Kõikidel teistel lõhejõgedel, välja arvatud Pärnu jõgi, on kalapüügieeskirjaga kehtestatud ka sügisene 1,5 km raadiusega keeluala. 2018. aasta sügisel kehtestatakse Pärnu jõe suudmealale samuti sügisene püügikeeluala, mis on tingitud jõe kalavarude olukorra muutusest seoses Sindi paisu avamisega. Keeluala tagab kudema tõusvatele kaladele, nagu lõhe, meriforell, vimb ohutuma ja võimalikult efektiivse rände Pärnu jõe aastaid kasutamata koelmutele.

RMK Põlula kalakasvatuskeskus on keskkonnaministeeriumi tellimusel asustanud 2013. aastast Pärnu jõkke lõhe noorjärke ning jõkke naasvad täiskasvanud kalad tekitavad peaaegu väljasurnud populatsiooniga lõhejõele väga hea n-ö hüppelaua, võimaldades järgmistel aastatel, kui pais on täiesti lõhutud, parandada kiiremini Pärnu jõe lõhe ja meriforelli taastootmise võimalusi.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?