Ahvenapüügi rakendused

Lehar Leetsaar, 14. september 2018

Kuulu järgi on Peipsi sel aastal saagi poolest tagasihoidlik, kuid leidlikke kalamehi see ei heiduta. Ilusaid triibulisi on teised meie kodumaa veekogud täis, ole vaid mees, kavalda nad üle ja saadki suitsuahju taas käima panna. Lehar Leetsaar on teada-tuntud kalamees ja kui ta parasjagu kuskil koolis mõnda kraadi taga ei aja, püüab ta loomulikult kala.

Sügis on aeg, kui ahven koguneb parvedesse ja toitub aktiivselt. Enamasti saab just siis spinninguga püüda oma suurimad saagid. Eduka püügi aluseks on peale sobiva püügikoha ja -aja ka rakendus. Järgnevalt teen ülevaate enam levinud ahvenapüügi rakendustest, mida tasub kasutada Eestis ja soovitan, millal ühte või teist varianti kasutada. Ahvenapüügi ritvadest ja rullidest on juttu olnud juba varem, selles artiklis ma nendel ei peatu.

Üldiselt.

Spinningu pealiinina soovitan kõigile järgnevatele rakendustele ikka nööri, mille läbimõõt võiks olla 0,06–0,08 mm. Nöör võiks olla erksamat värvi, sest seda on endal parem püügi ajal jälgida. Ahvenapüügi tulemust see kuidagi ei mõjuta. Ahvenapüügi rakenduste konksule rakendatakse enamasti silikoonist 2- kuni 4-tolli pikkused kala- või ussikesekujulised võdikud. Levinumad värvitoonid on must, valge, tumepruun ja rohelise eri varjundid. Ka naturaalsed värvid ja lillakad toonid annavad tihti häid tulemusi. Silikooni struktuur võiks olla pehmemapoolne. Landikadu võib küll suurem olla, aga haakimine on kindlasti parem ning landi mäng naturaalsem. Konksu suurus peab olema kooskõlas landi suurusega ning konksu teravik võiks ulatuda landi keskosa ümbrusesse.

Microjigi rakendused. Fotod: lehar leetsaar, erakogu

Microjig.

Vaieldamatult kõige levinum ja universaalsem rakendus Eestis ahvenapüügiks on microjig. Silikoonist landi sees saab kasutada offset konksu ning raskuseks tseburaska-tüüpi tinast või wolframist raskuseid kaaluga 2–5 grammi. Sellise rakendusega saab püüda väga edukalt heintest ning ka vabast veest. Viimasel juhul võib parema haakimise huvides konksu teraviku landist välja jätta. Kui heinad pole probleemiks, võib kasutada ka konksule jäigalt kinnitatud haavliga jigipäid. Mulle endale meeldib rohkem püüda tseburaskadega, sest erinevates püügikohtades võib tekkida vajadus kasutada ka erinevat raskust landil. Jäiga jigipeaga konksu eemaldamine rikub aga silikoonlanti ning see kipub hiljem konksult lihtsamini maha libisema. Alati seon nöörile ca 30 cm pikkuse fluorokarbonist lipsu läbimõõduga 0,15–0,25 mm. Kui ahvenapüügi käigus haugid liiga tihti landi ära napsavad, võib kasutada ka jämedamat lipsu. Lipsu otsa võib siduda ka väikse landilõksu. Püügitehnikana kasutan enamasti kahte pööret rulliga ja pausi ning ootan, kuni lant põhja vajub. Enne uut kerimist teen ka ridvaga tihti lööke, mis aitab ahvenat üles ärritada. Kui ahven on parves ja aktiivne, siis võib lanti ka lihtsalt läbi kalaparve rahulikult kerida.

Lipsurakendus landiga.

Lipsurakendus konksuga.

Lipsurakendus.

Tegemist on väga hästi töötava rakendusega, mida kasutan püügil väga tihti. Rakenduse koostamisel on spinningunööri külge kinnitatud kolmikpööral, mille ühe aasa külge on seotud ca 30 cm pikkune jämedamast jõhvist (näiteks 0.4...0.5 läbimõõduga) lips, mille otsa on kinnitatud enamasti 10–20grammine raskus. Pöörla teise aasa külge on seotud 100–150 cm fluorokarboonist lips (näiteks 0.18...0.25 läbimõõduga), mille otsa on seotud offset konks või tavaline üheharuline konks vastavalt landi suurusele. Kuna tina on söödast eraldi, siis kala ei tunne lanti rünnates liigset raskust. See omakorda jätab rohkem aega haakimiseks, sest kala ei sülita lanti nii kiiresti välja. Püügitehnikana võib kasutada tavalist jigimist, kerimist, pauside ajal ridvaga lööke või vibratsiooni andes. Microjigiga võrreldes on see tehnika üle paari meetri sügavustel püüdes kiirem ja tõhusam. Näiteks kui püüate 8 meetri sügavuselt, siis microjigi raskus peaks olema 5–6 grammi, mis muudab aga rakenduse kohmakamaks. Kui aga kasutate kergemaid raskusi, siis peate pärast esimest viset terve igaviku ootama. Heinte vahel püüdes kipub tina tihti heintesse takerduma. Kui heinastik pole väga tugeva struktuuriga, siis aitab selle vastu ridvaga järsemate löökide tegemine, mis lipsu koos tinaga läbi heinastiku lööb.

Drop shot rakendus konks suunaga landi otsa poole.

Drop shot rakendus konks keskelt landis.
Drop shot rakendus konks landi otsast läbi pistetud.

Drop shot rakendus.

Drop shot rakendusel on raskus liini lõpus konksust kümme kuni kümneid sentimeetreid ülevalpool.

Raskuse võib asendada ka jigiga. Konksu sidumiseks pealiinile tuleb kasutada sellist sõlme, mis jätab konksu risti liiniga, konksu teravik üleval. See tagab, et konksule rakendatud lant on vees horisontaaselt. Silikoonussikese rakendamiseks konksule on kolm levinumat varianti. Konksu võib ussikese keskel risti läbi torgata, ussikese otsast läbi pista või umbes 1 cm kauguselt ussikese otsast konks silikooni sisse juhtida suunaga otsa poole nii kaugele, et konksu teravik on näpuga otsast katsudes tunda. Selle rakendusega saab sööta hoida ja mängitada ühe koha peal ridvaotsaga lööke tehes või võdistades. Samuti saab selle rakendusega paadi all põhjast kõrgemale tõstes püüda eri sügavustel. Eriti edukas on n-ö vertikaalne jigimine paadi alt koos hea kajaloodiga.

Carolina rakendus.

Carolina rakendus.

Carolina rakendusel paikneb konks liini lõpus, millest 60–150 cm kaugusele on paigutatud pööral. Õngenöörile on libisevalt jäetud auguga raskus kaaluga 5–20 grammi. Selleks, et raskuse ava pidevast kokkupuutest pöörlaga ei deformeeruks, on mõistlik liinile siduda näiteks plastikust pärli. Kui kerides liigub raskus põhja kohal, siis lant hõljub selle järel ja mängib väga loomulikult. Kerimises pausi tehes vajub sööt põhjale, mida omakorda saab uuesti kergitada, alustades kerimist või tehes ridvaotsaga väikseid lööke ning seejärel lõtvunud liini sisse kerides. Samuti võib kasutada sellist püügitehnikat, kus pärast viset ja raskuse põhja jõudmist lasete ridvaotsa paralleelseks veepinnaga ja tõstate ridva 70–80 kraadi ülespoole. Tõste ajal võib teha ka kergeid nõksakaid. Pärast tõstet teete väikse pausi, lasete ridva uuesti paralleelseks veepinnaga ja kerite liini samal ajal pingesse. Selle rakendusega haakimisel on soovitatav haakelöök teha võimalikult paralleelselt veepinnaga, mis tagab selle, et landi ja ridva vahele ei tekki raskuse kohale n-ö haakimist halvendavat nurka.

Ahvenapüük tundliku varustusega on kaif.

Wacky rakendus.

Kaks järgmist rakendust pole Eestis veel kuigi populaarsed, aga sobivad väga hästi ka meie oludesse. Need rakendused on väga sportlikud, sest sööta mängitades saab oma fantaasial lennata lasta. Sobib eriti hästi pirtsakale ahvenale. Landina kasutatakse ussikese kujulist silikoonlanti. Sööt liigub vees väga naturaalselt ja horisontaalselt, imiteerides ussikese mängu põhja kohal. Konksu alla saab paigaldada spetsiaalse raskuse, mis tagab sööda kiirema uppumise. Kui spetsiaalset raskust parasjagu võtta pole, siis võib kasutada ka traditsioonilist jigipead ning torgata konks ussikese keskelt risti läbi. Kui püük käib heinte vahelt, võib kasutada ka rohukaitsega jigipäid.

Wacky rakendus.

Sellise rakendusega püüdes saab lanti mängitada väga mitmeti – võib lihtsalt kerida, põhjast ridvaga kergitada ja nööri pausidega sisse kerida või ka kergitamise ajal ridvaga vibutades lanti mängitada. Landi vajumise ja mängitamise ajal on see peamiselt horisontaalasendis.

Neko rakendus.

Ülejäänud osas väga sarnane Wacky rakendusega, aga silikoonist ussikese sabasse on torgatud raskusnael või spetsiaalne traadist spiraaliga raskuspea, mis tagab selle, et sööda mängitamise ajal

on sööt enamasti vertikaalses asendis. Samuti jääb sööt põhja vajudes vertikaalselt hõljuma (raskustatud ots vastu põhja), mis annab kalale hea võimaluse seda pausi ajal rünnata. Selle rakenduse puhul on väga oluline konksu paigutus silikoonussikese sees. Konks tuleb lanti torgata keskelt piki lanti suunaga raskustatud otsast eemale ning konksu teravik tuua välja landi sama külje pealt ligi sentimeeter eemalt. See tagab, et rakendus ei lähe nii kergesti sassi ja lant mängib loomulikumalt. Landi mängitamisel võib kasutada samasuguseid tehnikaid kui wacky rakendusega.

Lõpetuseks.

Kalapüük on kunst ja veel suurem kunst on tabada suuri trofeekalu. Selleks, et ühest kalast kasvaks vääriline saak teie pildile või pannile, peab ta olema näinud ja vältinud palju võrke ja erinevaid lante. Kui püüate tehnikaga, mis pole nii levinud, on ka suurem tõenäosus, et just teie suudate võtma meelitada vana ja kavala vetehundi. Head leiutamist ja katsetamist!

Peenikese varustusega suurte ahvenate sikutamise vastu ei saa ükski teine püük.
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?