Kalade märgistamisest ja märgistatud kalade taaspüügiandmete kogumisest RMK Põlula kalakasvatus-keskuses

Ene Saadre RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik, 14. september 2018

Kalade märgistamine on üks vanemaid kalade rännete uurimise viise ja see annab teadlastele väärtuslikku infot nii praegu kui ka tulevikus. Kuidas sedalaadi kalateadust Eestis tehtud on ja mil viisil harrastaja saab kaasa aidata, sellest juba järgnevalt.

T-ankur- märgis. Fotod: Põlula kalakasvatuskeskus

ankrupüstol koos märgistega.

Lõhe noorkalade märgistamist individuaalmärgistega alustati Põlula kalakasvatuskeskuses 1997. aastal, alates esimesest asustamisest. Igast kaheaastaste lõhede asustamispartiist märgistati ca 10% kaladest seljauime alla kinnitatud rippmärgistega (nn Carlini tüüpi, alates 2015. aastast T-ankur tüüpi märgised). 2000ndatel märgistasime ka üheaastaseid, kuid selle vanusegrupi kalade taaspüügitulemused olid nii tagasihoidlikud, et nende märgistamisest oli mõistlik loobuda.

Väiksematele, 20–30grammistele kaladele on märgistamisprotseduur liialt traumeeriv. Ka võivad nad märgise tõttu sattuda kergemini röövlindude saagiks või takerduda kinnitustraatidega kalurite püünistesse. Aastatel 2001–2017 kasvatasime ning märgistasime väiksemates kogustes ka meriforelli noorkalu. Kokku on aastatel 1997–2018 pandud märgiseid 106 000 kalale, s.h 96 000 lõhe ja 10 000 meriforelli noorkalale. Carlini tüüpi märgis kujutab endast plastlipikut märgise numbri ja tagastamiskoha andmetega.

See kinnitatakse peente traatidega kala seljauime alla. Traadid torgatakse seljalihase ja uimekandjate (radiaalide) vahelt läbi ning nende vabad otsad ulatuvad teisele seljapoolele, kus nad keeratakse omavahel kokku. Sellised märgised said oma nime esmakasutaja järgi ja olid kasutuses pikki aastakümneid. Nende eeliseks võib pidada seda, et lipikule sai trükkida üsna palju andmeid. Puuduseks väga suur töömaht märgistamisel ja, nagu öeldud, kinnitus­traatide takerdumine püünistesse või taimestikku.

Viimasel aastakümnel

võeti Soomes, seejärel ka teistes naaberriikides kasutusele teistsugused rippmärgised, mis kujutavad endast plastikust rullikest T-kujulise plastniidi otsas. Need paigaldatakse spetspüstoliga samuti seljauime alla, kuid ankur jääb uimekandjate taha lihasesse ega ulatu teisest seljapoolest välja. Sellistel märgistel on olulisi eeliseid: kogenud märgistaja paigaldab neid 4–5 korda kiiremini kui Carlini märgiseid ja tõenäoliselt saab ka kala vähem traumeeritud. Puuduseks on see, et sellistele märgistele mahub vähem teksti – peale numbri on sellele võimalik kirjutada ainult meiliaadress ja telefoninumber. Teine puudus on see, et märgis võib jääda kala püüdjale ja isegi fileerijale märkamatuks – fileerimisnuga lõikab plastikust traadi hõlpsamalt katki kui metalltraadi. Tundub, et selle märgisetüübi eelised on siiski kaalukamad. Põlulas on T-ankurmärgised kasutusel alates 2015. aastast.

Pudisoo jõkke asustatud meriforellide märgiste taasleiukohad.

Põlula kala­kasvatus­keskusest Pudisoo jõkke asustatud individuaalmärgistega meriforellide arv.

Põlula kala­kasvatus­keskusest Pudisoo jõkke asustatud meri­forelli noorkalade arv vanuse­gruppide kaupa.

Praegu on veel vara öelda,

kas ja kuidas mõjutab nende märgiste kasutamine taaspüüke ja kalade ellujäämust meres. Kogume taaspüügiandmeid nii oma kui ka teiste riikide märgistega kalade püükide kohta Eesti vetes, peame

sidet märgiste tagastajatega ja teiste Läänemere-äärsete riikide märgistajatega. Nende andmete kokkuvõtetest ilmneb, et ligikaudu kolmandik meil 1997–2006 märgistatud lõhedest rändas toituma Läänemere lõunaossa kuni Taani väinadeni. Üle 60% meie märgistatud lõhede taaspüükidest saadi Soome lahest, Läänemere keskosast vaid 4%. Üksikud kalad olid eksinud ka Botnia lahte. Hilisemal ajal on teateid Läänemere lõunaosast napilt, aga see on seotud nähtavasti avamere püügikorralduse muutmise ning muude põhjustega. Tundub, et Taanis ja Rootsis ei korraldata enam teiste riikide märgiste tagastamist.

Samuti on vähe tagasisidet

Poola kalurite püükide kohta, kuigi 2000ndate alguses tuli sealt meie märgiste taaspüügiteateid suhteliselt palju. Soomes on kutseliste lõhepüüdjate arv vähenenud hüljeste rüüstete tõttu ning sealtki tuleb nüüd lõhe taaspüügiteateid võrreldes varasemate aastatega haruharva. Meriforelli ränded on suhteliselt lühikesed. Näiteks on Pudisoo jõkke asustatud märgistega meriforelle püütud peamiselt Eesti vetest Paldiskist Narva laheni (50 teadet). Ainult kaks isendit olid rännanud Venemaa ja kaks Soome vetesse. Kui 25–30 aastat tagasi oli Soomes märgistatud kaheaastaste lõhede taaspüük parimatel partiidel 20%, siis 2000ndate algusest alates on see tublisti vähenenud. Meie kalade asustamiste algus jääb sellesse aega, kui Soomes ja Rootsis juba kurdeti taaspüükide

vähenemise üle. Meie kalakasvanduse tegutsemise ajal on aga mitu korda vähenenud teistest riikidest saabuvate lõhe taaspüügiteadete arv, mis ei tähenda tingimata kalade ellujäämise ja/või rändekäitumise muutust, vaid on seotud nende riikide teadus- jm asutuste töö ja kalapüügi korraldusega. Tõenäoliselt on selle kõrval siiski nii meil kui ka mujal kahanenud asustatud noorkalade ellujäämus merre laskumise järel, kuid selle põhjused on siiani uurimata ja teadmata. Meil oli märgistatud lõhede keskmine taaspüügiprotsent 1997–2008 1,3%, aga 2009–2016 ainult 0,4%. Märgistega kalade taaspüük oli parim 1998. aastal Valgejõkke asustatud kaheaastaste lõhede partiil (6,2%) ja 2016. aastal Pudisoo jõkke asustatud kaheaastaste meriforellide partiil (4%). Olenevalt partiist, on aastakeskmised taaspüügiprotsendid lõhedel kõikunud 0,1–3,7% piires ning meriforellil 0,1–4,2% vahel. Kõige vanemad ja ka kõige suuremad on kaheaastaselt asustatud ja kolm suve (ca 2,5 aastat) meres olnud lõhed. Tulnud on kaks teadet 18-kilogrammiste meie märgistega isaslõhede püüdmisest spinninguga.

Carlin tüüpi märgised.
Spinningumeeste poolt tabatud kaks sama aastakäigu lõhet, vasakpoolne Põlula päritolu, parem jões sündinud kala.

Nii suur kala

tõenäoliselt võrku ei jäägi, vaid läheb sellest läbi nagu torpeedo. Taaspüügiandmete laekumise järel kanname need registrisse. Märgisega kala püügist teatajatele saadame vastuskirjad kala asustamisandmetega ja kingituseks mõeldud landiga ning pangaülekandena väikese vaevatasu (5,11 eurot). Kirjad saadame ja tasu maksame ka välisriikidest pärit, kuid Eesti vetest püütud märgisega kala eest. Välisriikide märgiste puhul saadame andmed vastavate riikide teadusasutustele. Märgiste tagastamise propageerimiseks oleme aeg-ajalt korraldanud kalapüüdjatele tänuüritusi, kus teadlased esinevad ettekannetega kalade rännete teemal ning

toimub loosimine, kus peaauhinnaks on paadimootor. Loositakse välja ka väiksemaid auhindu (nt raamatud). Tänavu toimus selline üritus 11. aprillil Ulvi klubis. Kutsutud oli 216 kalamärgise tagastajat, kes olid saatnud andmed 421 märgisega kala taaspüügi kohta. Kuna märgiseid oli loosimises palju, oli peaauhindadeks välja pandud koguni 5 paadimootorit. Ajakiri Kalastaja poolt oli välja pandud kümme raamatut Kalastaja Raamatu sarjast. Järgmise loosimisürituse korraldame siis, kui on laekunud piisaval hulgal taaspüügiteateid. Peaauhinnaks ikka paadimootor.

Kui tabad märgisega kala.

Teadustöö huvides

on väga oluline saada võimalikult paljudelt kalameestelt infot individuaalmärgisega kala püüdmise kohta. Sellist infot saab edastada RMK Põlula kalakasvanduse kodulehel (www.rmk.ee/polula) ülespandud ankeeti, kus saab valida sobiva keele (eesti, vene, inglise). Infot saab saata ka e-posti aadressile margis@rmk.ee või lihtkirjaga aadressil RMK Põlula kalakasvatustalitus, Lavi küla, Vinni vald, 46705 Lääne-Virumaa. Soovi korral võib kalandusametnikult saada ka spetsiaalse makstud vastusega ümbriku.

Kui kõiki andmeid ei saa saata, näiteks pole kala pikkust ega kaalu, oleme huvitatud ka olemas­olevatest, millest tähtsamad on peale märgise numbri püügi koht ja aeg ning püünise liik. Väga vajalikud on teate saatja kontaktandmed (nimi, posti- ja meiliaadress, telefon), et saaksime saata vastuse ja küsimuste korral ühendust võtta. Tasu maksmiseks läheb tarvis ka isikukoodi ja panga­konto numbrit.

Lisalugemist

noorkalade kasvatamise, märgistamise ja asustamise kohta Põlulas leiate siit:
http://www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?